2. ja 3. nädal reisil – Barcelona, Tarragona, esimene ujumine, +27C

Hehe, puhkus on nii mõnus, et ei tulnud sellest jooksvalt kursis hoidmisest suurt midagi välja. Seda postitust kirjutama hakates on mõtted juba vaikselt asjade pakkimise juures ja homme asume tagasiteele koju. Aga tehtud on siin nii mõndagi ja sellest siis kohe lähemalt räägingi.

2. nädal
Teise nädalaga saabus ikka tõsine suvi siia, kui esimesel nädala oli pigem Eesti suve taoline ilm, siis nüüd tuli päris leitsak ka kohale, kraadid stabiilselt +25 mõnel päeval +27-29C. Lapsed on selle ilma isegi hästi vastu pidanud, aga päevauned on palavaga siiski lühemad kui muidu, nii juhtuski, et tavalise ühe pika lõunaune asemel teevad mõlemad lapsed pigem kaks lühemat uinakut. Mõtlen vaid, et jumal tänatud, et meie kärul on lamavas asendis need suured õhutusavad ja õhk pääseb liikuma, muul juhul oleks nad kärus nagu saunas.

Ühel trennivabal päeval võtsime ette käigu Tarragonasse, läksime bussiga puhtalt seepärast, et see sõit sinna on hästi ilus, mööda kaldajoont praktiliselt (samas on bussisõit oluliselt pikem kui oleks rongiga käik). Tarragonas lõunatasime, pisut shoppasime ja põhiliselt lihtsalt kondasime linnas ringi, eriti just nö vanalinnas, amfiteatri kohal vaateid nautides. Käimata jäi seal vaateplatvormi juures kohvikus, aga midagi peab jääma ju järgmiseks korraks ka.

IMG_6016

Lõunapaus Tarragonas

IMG_6023

Bändiproov ja lõunauinak 2in1

Järgmisel puhkepäeval läksime kohe hommikul Barcelonasse, kuhu siit viib 1,5h pikkune rongisõit. Minnes oli rong selline, et kärud tuli kokku panna ja kuidagi end oma tavaariga istmetesse mahutada, etteruttvalt olgu öeldud, et tagasi tulime aga sellise rongiga, kus lapsed said sõidu ajal kärus olla ja polnud nii kitsas (umbes nagu meie Elroni rongid).
Barcelonasse jõudes magasime sõprdega jutuhoos oma peatuse maha, tahtsime esialgu maha minna Barcelona Sants rongijaamas, aga lõpuks läksime hoopis Estacio Francas, korraks oli tunne, et appi, kus me oleme – kuhu sattusime, aga väike pilk kaardile andis teada, et oleme oma sihtkoha mõttes isegi paremas kohas kui algselt plaanitud Sants. Nii ei pidanudki metrooga jändama ja Sagrada Familia juurde lihtsalt jalutasime. Kuna meie olime sees seal käinud, siis ootasime mu venda SF kõrval pargis aega parajaks tehes ning edasi võtsime suuna La Rambla poole. Jalutuskäigu ajal sai taaskord üle vaadatud kõik teel olnud vaatamisväärsused ja lisaks ikka shopatud ka 😀
La Rambla rahvasummas leidsime mõned vabad pingid, kus tegime käigu pealt pikniku ning võtsime suuna Kolumbus monumendi poole, sest sel korral oli plaan, et poisid käivad seal üleval ära. Mul ei ole kõrgustega just parimad suhted ja seepärast sobis hästi, et jäin magavate lastega sinna alla ootama. Veidral kombel ei ole see üldse väga reklaamitud võimalus, et sinna monumendi otsa saab ka üles minna ja seda lausa liftiga. Kui mujal oli sel päeval rahvast kui murdu (kaasa aitas ka see, et oli reede ja samal nädalvahetusel oli Barcelonas F1 etapp), siis seal polnud mitte mingit järjekorda ja Teet ning mu vend olid seal tipus vaid koos veel ühe inimesega 😀 aga no seda parem ja rahulikum – nii et, kes plaanib Barcelonasse minna, võtke see plaani, sest vaated olid super olnud.
Sealt samast avanes vaade ka uuesti Estacio Franga rongijaamale ja otsustasime, et alustame ka kojusõitu siis sealt ning ei hakka sinna Sants jaama suurde saginasse üldse minema. Sedasi õnnestus meil ka terve päev nii liigelda, et metrood ei kasutanudki. Rongijaamas oli vaid mõni üksik inimene, aega oli parajalt, et kohvikus kohvid teha ja siis tagasi Cambrilsi minna.

IMG_6104

DSC_1536

20170512_173858

20170512_174206

Vaade La Ramblale

3. nädal
Õudne, ükskõik kui kaua reisil ka ei oleks, siis viimane nädal sisuliselt jookseb käest.
Rohkem me sel korral ringi käimisele ei panustanud ja tegelesime pesuehtsa lebotamisega, põnnid tutvusid basseinidega, kus selgus, et Jenni on jätkuvalt väike veeloom ja oleks võinud vabalt sinna jäädagi. JJ basseinide suhtes nii sooje tundeid üles ei ole näidanud ja tema lemmik on ikka siin asuv suur mänguväljak, kus ta kiirelt endale mõne sõbra leiab, kellega koos lõputult liugu lasta ja kiikuda. Ühel õhtul ta konkreetselt ka püherdas liivakastis ja kui ma ütlen püherdas, siis see ei ole kunstiline liialdus 😀 😀 Põnev on näha kui julgeks JJ siin on saanud, vabalt tahab ise uitama minna ja mänguplatsil ei pea ka sugugi kätt hoidma – pigem lehvitab, et noh minge te suured tehke omi asju. Seda kõike on väga tore näha, arvestades, et puhkuse ajal pidime tegema ka otsuse lasteaeda mineku osas – sellest sügisest saab ka temast lasteaialaps.

IMG_5997IMG_6168IMG_6129

Nii palju siiski veel siin uudistasime, et külastasime Cambrils Park Resorti kõrval asuvat Sanguli Salou Camping&Resorti (need on tegelikult ühe ja sama halduse all, aga siis veidi erineva suunitlusega). Kui eelmisel aastal siin olime, siis alles ehitati Sanguli uut osa, mis nüüdseks valmis ja Aafrika stiilis tehtud. Kui Cambrils Park on ehk veidi selline luksuslikum, siis Sanguli on pigem lihtne koht, kus puhkuse ajaks oma nö staap teha – on sealgi restorane, pood ning mitu erinvat basseini, aga majutus on sellistes erinevates kämpingu majades – mida on siis päris palju kogu hiiglasliku maa-ala peale, erilisema majutuse huvilistele on seal Aafrika osas põnevad telk-majad.  Soovitan neid kodulehtedelt vaadata, et mis kellelegi paremini sobib-meeldib, meile on Cambrils Park südamelähedasem.

IMG_6192

Sangulit külastamas – lapsekandmine rokib! 

Uuuhh…. ja nüüd peame pakkima hakkama, kohtumiseni juba kodus!

DSC_1566

Nende tüüpidega reisile – iga kell! 

Esimene nädal reisil – lumetorm, kolimine, päike

Mõtlesin, et teen sel korral reisilt jooksvaid postitusi selmet pärast üritada kõik toimunu ühte monstrum sissekandesse mahutada. Seega, alustame esimese reisinädala ülevaatest, kuidas kohale saime ja mis meid siin ees ootas.

Ütleme nii, et Eesti ei tahtnud meid minna lasta või õigemini siis Eesti ilm, mis otsustas meie lennu päevaks korraldada aprillikuus lumetormi, mille tõttu lend viibis ja mis pani meid hetkeks juba muretsema, et kas oma jätkulennule ikka jõuame. Õnneks ilmataat ikka halastas meie peale ja minema me saime ning Frankfurdis oodanud lennule, mis meid Barcelonasse tõi, jõudsime ka – lihtsalt planeeritud 2.5h ootamise asemel oli meil kahe lennu vahel napp 1h, mis samas oli väga piisav wc pausiks ja kergeks sirutamiseks.

Oma käru lasime Tallinna lennujaamas ära kiletada, kui check-in järjekorras ootasime – tegelikult oli meil CI tehtud kodus juba, aga pidime oma jalgrattad jms pagasi seal ikka ära andma, seepärast ka ootamine. Käru läks koos meie ratastega suuremõõtmelise pagasi ära andmise kohta (Tallinnas on see 9 ja 10 check in laua vahel).
Lennujaamades liikusime kandekottidega – Jenni jaoks on mul kaasas meie Ergobaby ja JJ jaoks ostsin veel vahetult enne reisi Liliputi kandekoti, millele on külge pandud toddler e. väikelapse pikendused, et see ka temale piisavalt tuge pakuks ja rippu teda seal kuidagi ei jätaks. Tegelikult minnes JJ-ga me kotti ei kasutanudki, kuna pidime lennujaamades nii vähe kõndima ja pigem tahtsime, et ta liikuda saaks.

Lennud läksid üle ootuste kenasti, mõlemad lapsed magasid, sõid, mängisid ja kohal me olimegi – heaks ideeks osutusid kleepsuraamatud, mida JJ-le päev enne reisi lausa 3tk ostsin.
Barcelonasse saabusime veidi enne kaheksat õhtul ja seal ootas meid tellitud transfeer. Trasfeeri kasuks otsustasime seepärast, et siin igapäevaselt meil autot vaja pole ja seega ei näinud mõtet auto rendil, eriti kuna meie rataste transpordi kohvrid on nii piisavalt suured, et oleks nõudnud suht suurt autot ka.
Nii laadisime oma kraami ja endid minibussi ja sõit Cambrilsi poole võis alata. Ilm tegi muidugi teel olles tunde kohe kodusemaks, sest hakkas sadama, õnneks küll vaid tibutades.

Oma peatuspaika Cambrils Park Resorti jõudsime veidi enne kella kümmet õhtul, väljas oli pime, üsna jahe ja eks oli ka väsimus peal juba kõigil. Saime kiirelt oma bungalosse ja enne und tegime veel esimese õhtusöögi tellitud pitsadega. Esimene öö oli ikka päris külm, kliimaseadme saime küll tööle, kuid nii soojaks kui oleks tahtnud, see esimene öö ei kütnud, samas tekke oli piisavalt ja otseselt häda midagi ei olnud.

Järgmised kaks päeva sedasime end sisse, Teet ja mu vend alustasid rattatreeningutega ja mina siis taasavastasin lastega meie resorti. Kõik oli ilus ja tore, kuniks tulin lastega jalutamast ja otsustasin veidi põrandaid puhastada ning kui meie kohvri maast tõstsin avastasin päris korraliku hulga sipelgaid sealt. Okei, kiirelt korraldati meie tuppa puhastus ja tõrjuti äädikaga, aga mul jäi sellest veie paha tunne sisse ja hakkasin kaaluma majutuse vahetust.
Eelmine aasta elasime samas resortis, aga apartmentides, sel korral tundus hea mõte bungalot proovida, et oleks nagu oma mõnus majake, aga tegelikult lastega ei olnud see bungalo ikka parim valik. Maas külmad kivipõrandad ei kutsunud Jennit sinna roomama panema, paljajalu ei tahtnud ka JJ-d sinna peale lasta ja no kui lõpuks siis see sipelgate intsident ka oli, otsustasingi, et uurin, kas saan meid ümber kolida.

VEDAS – kogu kompleksi peale oli 1!!!! vaba apartment meie puhkuse ajaks ja selle me siis võtsime. Pakkisime jälle kõik oma tavaari kokku ja kolisime uude “koju”. Saime siin max 10 minutit olla, kui laes asuvast konditsioneeri avast hakkas vett tilkuma, siis nirisema ja lõpuks põhimõtteliselt juba sadas toas 😀 Ütleme nii, et oli küll tunne, et nüüd sattusime vihma käest räästa alla – sõna otseses mõttes.
Aga okei, kutsusime vastavad töötajad vaatama ja kui nägid seda vett siin toas, siis hakati kibekiirelt tegutsema – selgus, et ülemisel korrusel oli miski kraan katki ja kui see korda sai lõppes ka “vihmasadu”. Meie apartment tehti kuivaks ja nüüd võis siis lõpuks puhkus muretumal toonil jätkuda.
Õhtul olime kõik ühel nõul et see majutuse vahetus oli olnud õige mõte ja on meile kõigile mugavam ja mõnusam. Boonusena eelmainitud plussidele on apartmendis ka nõudepesumasin, mis meie jõuguga igati abiks on. (kes ikka tahab kõigi mugavustega majutust, soovitan just see apartment valida).

Õnneks on muus osas puhkus täitsa puhkuse moodi, päevitame ja rullime murul (seda  viimast siis põhiliselt teevad JJ ja Jenni), käime palju jalutamas ning veedame aega mänguplatsil.  Ujuma pole veel läinud, aga kuna homseks lubab +25 kraadi ja Teedul on puhkepäev trennist, siis ma arvan, et tuleb ka esimene suplus.

Kärust ka veidi – kuigi JJ siin tublit kõnnib ja vahepeal on mul kandekotiga seljas, siis une ajal on meie Baby Jogger City Mini Double end igati õigustanud, ka eile linnas käies oli hea, et said mõlemad lapsed mõnusalt seal sees olla ja ringi vaadata. Kokkupandult mahtus ilusti taksosse ja üldse pole mahtumisega mingeid probleeme olnud – ka apartmendi uksest saame probleemideta sisse sõita.

Juhhei ja kirjutan varsti jälle!

IMG_5873

Meie reisikraam

IMG_5879

Kiletatud käru

IMG_5904

lennukis

IMG_5910

esimese päeva varahommik

IMG_5958

Tundub, et ruumi oleks meil ka kolmandale lapsele 😀 😀

IMG_5966

Õhtu Cambrilsis

Lapsega reisil: meie kaks nädalat Hispaanias

Nonii, oleme oma kevadiselt puhkuselt tagasi ja kirjutan veidi, et kuidas meil läks.

Lennud
Alustame algusest, lend oli meil Ryanairiga ja üsna hilisel ajal, veidi pärast üheksat õhtul. Esimese asjana käisime läbi check-ini, et saada oma kärule külge lipik, mis lubas meid sellega väravani (lennukini) ja ka saabudes saime siis käru kohe lennuki kõrvalt kätte. Turvakontroll läks üsna valutult, igasugused metallist asjad olime juba varem enda küljest eemaldanud ja ka käru ei pidanud sel korral sinna läbivalgustamise lindile panema, küll aga “hõõruti” käru põhjalikult üle lõhkeainete jälgede otsimiseks ja see võttis väikse lisa hetke. Kuigi me olime lennujaamas ligi 2 tundi varem ja veidi isegi kartsime, et tuleb seal pikalt niisama pasida, siis läks aeg kuidagi nii kiiresti, et korraks saime maha istuda, vett osta ja juba oligi aeg pardale minna (vett soovitan lennu ajaks korralikult varuda, näha oli, et see lennuki kuiv õhk ajas ka JJ-le suurema janu peale, lisaks pidin ma ise rasedana piisavalt jooma).
Ryanairiga on muidugi see teema, et lennukisse minek toimub õuest ja selles osas oli mul küll hea meel, et JJ-l oli olemas jope ja müts, sest õhtune Tallinn ei olnud kuigi soe. (ühtlasi tervitas meid ka Hispaaniasse jõudes tol ööl eriti tugev ja jahe tuul).
Kellel on vähe raskem käru, siis peaks arvestama ka seda, et see tuleb ise treppidest alla tassida, kui sul on süles laps, käes kohver ja veel ka käru, siis tasub keegi endale appi võtta või siiski käru check-inis ära anda ja enda elu lihtsamaks teha (sama võib teha muidugi ka kohvriga, kuid mingi kott lapsele vajalike asjadega tuleb ikka salongi võtta).

Arvestus ja lootus oli, et vähemalt mingi osa lennust JJ ka magab, kuna see oli tal täpselt une aeg. Noh, ütleme nii, et magas ta küll, aga suurema osa oli siiski ärkvel. Selle aja sisustasime temaga pardaajakirja lehitsedes, istme kandikut üles-alla paigutades, telefonist veidi Põrsas Peppat vaadates, süües-juues ja ka vahekäigus käputades. Arvasin küll, et mina iiiiiiialgi oma last kuskile mustale lennuki põrandale ei pane, aga noh, eks elu õpetab 😀 Pärast pühkisime käed puhtaks ja selle väikse liikumise tulemusel tuli lõpuks ka uni. Koha valikust nii palju, et meil olid kohad minnes 8. ritta valitud ja tagasitulles 10. reas, mu meelest suht ideaalsed, sai kiirelt oma kohale ja pärast ka kiirelt välja, et no tasus ära see lisa tasu maksmine kohtade valiku eest.
Kui õhkutõus mingeid vaevusi ei põhjustanud, siis maandumine oli sel korral kuidagi eriti raske, ka mõnele täiskasvanule ja üle lennuki oli kuulda beebide/laste nuttu. Sel hetkel ei lohutanud ka JJ-d absoluutselt mitte miski, kõrvad tegid valu, juua ega süüa ta midagi ei tahtnud, ühtlasi oli ta ka täiesti unesegane, sest maandumine oli just siis, kui ta magas. Tuligi lihtsalt see paar minutit (mis tundus igavikuna) ära kannatada ja veel enne kui lennuki rattad maad jõudsid puudutada, magas JJ edasi.
Seega tasub valmis olla selleks, et vahel ei saagi lihtsalt mitte midagi teha ja tuleb nii rahulikuna kui võimalik, see raske hetk üle elada.

Etteruttavalt olgu öeldud, et näiteks tagasilend oli oluliselt lihtsam, JJ enamuse ajast sõi ja jõi, veidi vaatas istmel ringi ja magas. Ka maandumisel ei olnud sel korral häda ja põnn lihtsalt magas selle maha.

Meil järgnes minnes lennule ka 3h bussitransfeeri, mis tänu sellele, et tegemist oli ööga, läks üsna kergelt, JJ magas. Samas, tagasiteel see bussisõit oli keset päeva ja ka tema päevaune ajal, aga uni ei tahtnud tulla ja omajagu igav oli ka ja lõpuks vahetult enne lennujaama jõudmist said kõik ka 5 minutit JJ kisa kuulata (hea et niigi läks).
Teeduga arutasime, et järgmine aasta kahe lapsega on ilmselt targem üldse rendiauto võtta, saab peatusi teha ja lastel turvatoolides ka mugavam ja mõnusam kui 3h süles passida.

lennukis.jpg

Majutus
Kuna meie reis oli Hawaii Expressi kevadine rattalaager, siis majutuskohta me ise ei valinud. Sel korral oli elu ja olu Cambrils Park Resortis ja no see koht oli igas mõttes ideaalne. Meil oli kahe magamistoa ja elutuba-köögiga apartment. Esimesel korrusel, seega oli meil ka väike nö tagaaed, mis lapsega oli kindlasti mugavam kui näiteks teise korruse korterite juures olnud rõdu. Olemas oli ka beebivoodi, kuid meie võtsime JJ lihtsalt kaissu. Köögis oli olemas kõik vajalik, et kahele perele teha nii hommiku- lõuna- kui ka õhtusöögid. JJ sõi meiega samu toite ja mingit spets beebimenüüd ma temale enam ei teinud, vaid ringi rändamise ajaks ostsime erinevaid tuubipüreesid, mida talle anda, samas restoranides sõi ta ikka meiega sama toitu, vaatasin lihtsalt, et tema toit liiga tugevalt maitsestatud poleks. Ka toidupoed olid üsna lähedal, kõige suurem (ja suurema valikuga) pood oli kõige kaugemal – ca 2km, kõige lähem pood oli ca 200m 🙂 Samas beeitoitude valik ei olnud ka päris suurtes poodides kuigi lai, eriti võrreldes Eesti poodides leiduvaga. Ökotoite – nii purgi kui tuubikaid oli pea võimatu leida.
Lastel oli seal Cambrils Parkis ülimõnus, olemas oli suur mänguväljak, kus oli asju nii suurematele kui ka pisematele. Surematel lastel oli see päeval, kui emad/isad trennis olid, põhikoht, kus koos mängida. Ka JJ leidis seal endale tegevust.
Ühtlasi oli seal mitu-mitu basseini, aga JJ-ga ujuma me siiski ei läinud. Proovisime, aga kuna ta sellest ei vaimustunud, siis ei hakanud ka “sundima”, tuleb Eestis ka suvi ja sulistab siin.

cpr_jalutamasesimesed hetked

Meie tavaline päevakava oli reisil selline: äratus 8.30, siis hommikupuder ja saatsime Teedu trenni ning ise hakkasime end õue sättima. Käisime mänguväljakul (mis oli kohe meie maja ees) või olime veidi “oma aias” mängimas. Seejärel tegime jalutuskäigu, et JJ kärus magama jääks ja mina sain tema une ajal rahulikult päevitada või niisama pikutada. Siis tuli juba lõunaks valmistumine, pärastlõunane bassu ääres olemine ja õhtuti jalutuskäigud poodi või linna (lähemad kohad olid siis Cambrils ja Salou). Magama minek oli meil üsna hiline ca kella 23 ajal, aga samas ööuni oli JJ-l reisil vaat, et paremgi kui kodus 😀

mängukasbassu

canyon

Lisaks puhkusele ja trennile, sai Teet ka ühe kohaliku stardi tehtud. Kuidas muidu JJ-le mänguasju saab eks 😉 

Kahel päeval tegime ka väljasõidud – Tarragonasse ja Barcelonasse. Tarragonas käisime bussiga (ca 1h sõitu, kuna valisime bussi, mis sõitis mööda rannikuäärt ja tegi seal suht palju peatusi) ja olime seal pool päeva, vaatasime linnas ringi, lõunatasime ja shoppasime veidi. Barcelonas käisime rongiga (ca 1,5h sõitu) ja selleks planeerisime terve päeva. Juba eelmise päeva õhtul ostsin meile ära ka Sagrada Familia piletid, et sinna jõudes ei peaks tunde järjekorras seisma (soovitan seda teha kõigil, kel Barcelonas plaanis neid põhilisi vaatamisväärsusi külastada, seal on täiesti toimiv netist piletite ostmise süsteem ja midagi välja printima ei pea, piisab pileti näitamisest telefonist. Küll aga peab seal arvestama, et enamus pileteid on kindla kellaajaga, seega pead nii planeerima, et õigeks ajaks õiges kohas olla).
Meie Barcelona plaan oli hästi lihtne – rongijaamast metrooga Sagrada Familia juurde, siis tunnike seal ringi vaatamist ja edasi jalutuskäik La Ramblale (teele jäid siis ka Casa Mila ja Casa Batllo, kuhu sel korral sisse minema ei hakanud. Küll aga põikasime sisse poodidesse, mis teele jäid 😉 ). La Ramblal oli meil kindel plaan külastada toiduturgu, mis oli üks hästi äge koht, meie jõudsime sinna juba pärastlõunasel ajal, kui seal veidi rahulikum oli, kuid sagimist oli seal siiski palju-palju, nagu ka igasugust head paremat toidukraami. Meie võtsime sealt mõned põnevad mahlajoogid ja uudistasime niisama.
Viimasena oli plaanis minna üles Columbuse kuju vaateplatvormile, aga kuna aega oli juba suht napilt, siis piirdusime sel korral maa peale jäämisega ja edasi sõitsime juba metrooga uuesti rongijaama ning sealt tagasi “koju”.

Barca1Barca2

Varustusest
Panin ühes eelmises postituses kirja, et mis me kaasa plaanime võtta ja üsna selle nimekirja järgi me ka toimetasime. Ja kuigi leidub neid, kelle jaoks see nimekiri oli liiga pikk, siis ma jäin meie varustusega väga rahule. Näiteks kohe esimesel päeval oli JJ veidi nohune, lisaks tegid valu hambad – abi oli nii Humerist, Pinosolist (nohutilgad) kui ka Panadoli siirupist.
Kuna tegemist oli siiski kevadise Hispaaniaga, siis esimesel paaril päeval kostitas meid üsna tugev tuul ja ära kulusid kõik soojemad-pikemad riided, mis kaasa said võetud. Üldse oli riideid kaasas omajagu, aga pesema pidin neid ikka ja kasutuses olid kõik asjad alates UV-kaitsega rannakostüümist lõpetades jopega 🙂
Kindlasti soovitan väljasõitude vms käikude ajal kaasas hoida ühte varu komplekti riideid, sest no sel päeval kui Barcelonasse läksime ja rongis JJ-le tuubikat hakkasin andma, haaras ta selle ni hooga, et kõik ta riided olid seda püreed täis ning käiku läksidki kohe varuriided.
Mis puutub sellesse, et riideid saab ka sealt kohapealt vajadusel osta, siis ma lihtsalt ei näe mõtet osta reisil mingeid asju, mis mul kodus olemas on ja, mis nii või naa varsti ka väiksed on, võtan siis parem kaasa ikka need, mis juba olemas.
Ka mähkmed, mida meil oli 2 väikest pakki, kulusid ära, ühe paki ostsime ka mingeid kohalikke, aga no kuna JJ kaalub ca 10kg, siis näiteks tema suurusele seal püksmähkmeid üldse ei olnud ja pidime vanu aegu meelde tuletama ja hoopis tavalisi teipmähkmeid kasutama. Samas mähkmed olid muidu täitsa ok ja nahale kuidagi halvasti ei mõjunud.

Meie käru – Mamas Papas Armadillo XT sai ka nüüd korralikult testitud ja ma olen jätkuvalt väga rahul. Jalutada oli igalpool mugav, eriti meeldis mulle, et sanga sai pikendada, mul oli oluliselt mugavam kui sang oli kõrgemal. Ja no kui tuuled vaibusid ja saabus suur soe, siis oli lõunaunede ajal see õhutusava, mis kaarvarjul asub, täiesti super asi – ei pidanud muretsema, et seal varju all õhku väheks jääb. Ja no muidugi see vari ise on võrratult suur ja JJ-l oli seal päikse eest peidus väga mõnus olla. Ka pakikorviga saime nii toidupoest koormad koju toodud kui päevareiside asjad ära mahutatud (eriti hea oli sinna alla asju paigutada, kui Barcelonas käisime, sest kui tavalisest õla/seljakotist on seal taskuvarastel suht lihtne su asju omastada, siis sinna käru alla niisama lihtsalt keegi võõras tegutsema ei pääse 😀 ).
Kes aga on valinud sama heleda tooni nagu meie kollane, siis peaks arvestama, et see ilus kollane kaarvari saab siiski erinevates kohtades määritud – me mingit transpordikotti ümber ei pand ja no esimest määrdumist oli näha kohe pärast lennukist käru kättesaamisel, samas on hea see, et iste on kokku pannes sees pool ja vähemalt see osa püsib puhas 🙂

IMG_9415

Lõpetuseks
Eks igal reisil (ja ka kodus olles) on omad tõusu ja mõõna hetked, meil oli see raskem osa näiteks sellega seotud, et JJ-l otsustasid mõned hambad tulema hakata ja see tegi tal olemise ebamugavaks, aga seda ette ennustada ei saa. Samas oli tegelikult kogu see reis koos perega nii mõnus ja tore, et ma läheks iga kell uuesti. Ma tahaks veel suvelgi kuskile minna, aga kuna siis rasedus juba suht lõpus, ei hakka riskima ja püsin Eestis. Kui miskit veel soovitada, siis seda, et perepuhkuseks ma planeeriksin rohkem kui nädala, meie 2 nädalat oli siuke üsna hea aeg, et jõuab ennast sisse seada ja ringi vaadata ja niisama puhata. Teeduga omavahel arutasime, et järgmine aasta tahaks kahe nädala asemel isegi 3 nädalat olla, sest puhates see aeg lausa lendab 😀

Kui keegi kahtleb, et kas minna lapsega/lastega reisile, siis minu soovitus on, et muidugi minge, see ühine koos veedetud aeg tavalisest argirutiinist väljas, on värskendav ja ühtviisi kosutav nii vanematele kui ka lastele. Ja need ühised mälestused on minu jaoks täiesti hindamatud 🙂 Ja nagu meie reisist näha, siis saab perereisil nii kultuuriga tutvuda kui ka lihtsalt basseini ääres pikutada.

Kui kellelgi mingied küsimusi, siis küsige julgelt ja aitan kuidas oskan 🙂

IMG_9526

Valmis uuteks seiklusteks