Rasedana lapsekandmisest

Üldiselt on rasedus selline aeg, et millegi päris uuega alustada pole mõtet – eriti mis puutub füüsilisse koormusesse, kuid kui lapsekandmine pole nö võõras ja enesetunne lubab, siis saab ka kasvava beebikõhuga edukalt oma suuremaid lapsi vajadusel kanda ning võimalusi selleks on mitmeid.

Kõige olulisem ongi enda keha kuulata – ka siis kui kandmist enne rasedust oli igapäevaselt võib keha tunda anda, et ei tule sellest  nüüd midagi välja. Igasuguse valu või ebamugavuse ilmnedes tasuks kandmine lõpetada – see pole aeg kangelase mängimiseks.

Ausalt öeldes raseduse alguses, kui enesetunne oli selline kahtlane, pidevalt iiveldas, ei arvanud, et ma üldse ootusajal kumbagi last kandma hakkaks, aga läks veidi aega ja olemine muutus paremaks ning sellega koos tuli ka tunne ja tahtmine mõned käigud ja toimetused teha laps seljas.
Esimese vahendina haarasin ikka lina, sest sellega annab lapse mõnusalt kõrgele selga siduda ning boonusena saab teha siduseid lõpetustega, mis üle ega ümber kõhu ei jookse (mu lemmik kiire variant on ruck tied at shoulder with candycane chestbelt). Aga kuna rasedus ikkagi mõjutab keha omamoodi, siis muutus lina sidumine mingist hetkest raskeks, lihtsalt tundsin kuidas ei jaksa korralikult lina pingutada, sest võhm saab otsa (ilmselt seotud tol hetkel ka suht väikse kõhu ja samas kasvava beebiga, kes end kuskile kopsu surus).

IMG_4362

Igatahes olin juba loobumas sellest tärganud kandmise plaanist, kui juhuslikult sai Jenni selga Tula kotiga, pihavöö panin kõhust kõrgemale ja nii kandes oli ja on siiani mul täitsa mugav. Laps on seljas heal kõrgusel, saan ise ta suurema pingutuseta selga ja halb ei hakka ka pikemal kandmisel. Nii ongi siiani (täna siis juba 30+1 nädalaid) meie “go to” kandmisvahendiks just kandekott – olgu see siis Tula või Lennylambi LennyUP, mis parajasti sobib või mida Jenni ise tahab.
Kuigi minule sobib pihavöö kõrgemal asetsemine, siis on ka neid, kes tunnevad end mugavamalt, kui vöö jookseb hoopis kõhu alt – ega seda kumb sulle sobib, enne ei teagi, kui lihtsalt proovides. Ühel päeval katsetasin siin ka tandem kandmist, nii et Jenni oli kotiga kõhul, mille rihm jooksis siis kõrgemalt ning JJ oli teise kotiga seljas ja selle rihm jooksis kõhu alt – ei saa öelda, et oleks nüüd jube maru kerge olnud, aga samas tehtav. Laste raskus oli piisavalt tasakaalus ning vööd toetasid, aga ei surunud kõhule.
Kõhul kandmisega tasub olla muidugi ekstra ettevaatlik, sest oli ka juhus, kus Jenni kõhule panin kuid ta seal ülemeelikult hüpata tahtis ja see ei olnud tore ning pärast torkis kõhus veel mõnda aega. Ma ise pigem soovitakski seljas kanda rasedana.
Enda jaoks avastasin ka selle, et õues kõndides on mul kanda kergem kui toas, seega tubasteks toimetusteks ma kedagi praegu selga ei pane.

 

Katsetasime ka laenuks saadud onbuhimoga kandmist, mis on justkui kott, aga millel puudub üldse pihavöö, seepärast on see ka tihti rasedate poolt eelistatud kandmisvahend. Muidugi võib seda kasutada ka mitte rasedana, eriti hästi sobib see kiireteks käikudeks-toimetusteks, kus tahaks lapse ruttu ja lihtsalt selga saada – muidugi see omale mugava olemise saavutamine tahab selle vahendiga ka veidi harjutamist ja sättimist.
Proovitud Soulslingi onbu sain Jenniga päris hästi paika ja oli täitsa mõnus, samas ei tundnud ma, et see minu jaoks oleks olnud märkimisväärselt parem nt praegu kasutatavatest kottidest ja nii ma selle juurde ka pikemalt ei jäänud. Samas, keda see pihavöö ikkagi rõhub ja linaga pole sina peal või pole jaksu, siis on onbu täiesti kaalumist väärt variant.

IMG_5388

Soulsling onbuhimo

Kaua ma kanda plaanin? – ei oskagi seda ennustada, praegu on tunne hea, muidugi hetke kuumalaine ajal hoian end pigem tagasi ja ei kurna kandmisega keha lisaks, aga veidi talutavama temperatuuriga on jalutuskäik, kus Jenni oma ca 10+kg seljas on, igati mõnus, eks kui see tunne muutub või lihtsalt enam ei jaksa, siis tuleb paus kuniks uus beebi on meiega liitunud ning algab meie pere lapsekandmises uus peatükk 🙂

Advertisements

Lapsekandmine: LennyUP kandekott

Ma katsetan alati meelsasti uusi lapsekandmise vahendeid ja nii on mul nüüd koostöös Lennylambiga hea meel jagada teiega siin lühidalt oma ülevaadet-kogemust Lennylambi uusima LennyUP kandekotiga.

Lennylamb on varemgi kandekotte teinud, kuid need on olnud kahes kindlas suuruses – baby ja toddler ning väiksem neist kasutatav alles alates 4.-6. elukuust. Nüüd on siis loodud kott, mis kasvab koos lapsega ja põhimõtteliselt on see kasutatav juba vastsündinuga, kuid nagu mu mõningane proovimine on näidanud ja ka Lennylambil endal soovitusena kirjas, siis parim on seda kasutama hakata umbes esimesest elukuust. Kasutusaeg on aga ühe ainsa koti kohta tõesti pikk, sest mõnusasti annab selles kanda last pea 95cm pikkuseni.

IMG_6715

LennyUP kandekott maksimaalses suuruses

LennyUP, nagu kõik selle firma kotid, on tehtud nende oma kandelinade kangastest, mis on pehmed ja mis ühtlasi annavad ka päris laia valiku nii disaini kui materjali osas – alates lihtsast puuvillast lõpetades siidiga. Samas, kes pelgab paksemat materjali, neil tasub kindlasti jälgida ka kanga tihedust (gsm – nii nagu kandelina puhul). Meie valisime helesinise puuvillase Big Love Ice Mint linast valmistatud variandi, mis pole ei liiga paks ega liiga liru.
Sellest kanga valikust sõltub ka koti hind – oma muudelt omadustelt  on kõik Up kotid täpselt samad.

Räägime siis kasutusest – alustuseks tuleb kott vastavalt lapse kasvule prajaks timmida ja selleks on päris palju rihmasid, mis kõik koti suurust mõjutavad –
muuta saab paneeli põhja laiust, kõrgust ja ka paneeli ülemise serva laiust (see osa, mis lapse kaela taha jääb).
Ühtpidi on muidugi jube hea, et saab nii täpselt lapse järgi sättida, teistpidi on neid rihmasid tänu sellele mitmeid tilbendamas, eriti õlarihmadel kummalgi pool beebi pead. Kuna lapsed tihti kipuvad niisamagi neid õlarihmasid lutsustama, siis LennyUP koti puhul soovitan kindlasti kasutada ka neid rihmakaitseid (Lennyl olemas ka oma tootevalikus ja võid leida ka täpselt samast kangast kui kott) – nii ei saa laps neid seadistamise rihmasid kätte ja on visuaalselt ka tegelikult ilusam.
On ka teisi kotte, mille paneeli põhja laiust saab suuremaks teha, näiteks lisades pikendused lukkudega või trukkidega, aga paralleelselt kahe eri suuruses lapsega kasutades on see LennyUPi variant siiani mugavaim, sest süsteem on põhimõtteliselt takjakinnituse riba, mille sätid õigele laiusele. Nii ei pea lisaks midagi kaasas kandma ja ei saa ka midagi ära kaotada 😀 Ühtlasi annab seda tüüpi takjaga seadistamine võimaluse tõesti laius sättida täpselt oma lapse järgi (et koti põhja toetus ulatuks võimalikult kaua just ühe põlve alt teiseni) ja ei ole piiratud ette antud variantidest.
Küll aga on eemaldatav koti kapuuts ja see teeb mulle isiklikult ainult rõõmu, sest ma tihti laste ärkvel oleku ajal eelistan kapuutsi küljest ära võtta, samuti ei lähe seda vaja väikse beebiga (kapuuts on pigem mõeldudki kasutamiseks siis, kui juba suurem laps on kandjal seljas ja jääb seal magama – sel juhul saab kapuutsiga lapse pead toetada).

IMG_6737

Siin pildil näha LennyUP kolmes eri suuruses, aga need ei ole fikseeritud ja koti saab teha täpselt lapse järgi parajaks

IMG_6714

LennyUP koti sisemine pool, mille all ääres saab koti paneeli laiust muuta takjaribaga

Edasi siis koti seadistamine kandja jaoks – õlarihmasid saab kanda nii sirgelt (nagu seljakotil) kui ka risti – kuid arvestades, et selle koti õlarihmad on pigem massiivse polsterdusega, siis see risti ei pruugi ka kõigile mugav olla. Seljarihma kõrgus on hõlpsasti muudetav ja pingutatav. Külgmised rihmad liiguvad nö kahes suunas – seda tasub silmas pidada kui kanda nii kõhul kui ka seljas,  rihmad võiks ette timmida selliselt, et kui laps kotis, siis peaksid alati pingutama suunaga ette – sest nii on kergem ja kandjal mugavam, muidugi tähendab see jälle seda, et rihmasid on rohkem kui mõnel teisel kotil.
Neile kellele ei meeldi jäiga polsterdusega pihavööd, on LennyUP täiesti ideaalne,  vöö on pehme, samas üsna lai ja toetab kenasti. Vöö peal on ka väike tasku, mis on päris asjalik, kuna on ülemisest servast kummiga ja nii hoiab kindlamalt asjad seal sees – mahutab näiteks tuubipüree/rahakoti/mähkme vms vajaliku asja.

Praegu rasedana kannan Jennit ainult seljas ja koti vöö jookseb mul kõhust kõrgemal, LennyUP on nii kandes minu jaoks mugav, vöö ei sooni ja oma suurusega jaotab lapse raskuse ka hästi ära. Seljas kandes on õlarihmad oma paksu polstriga toekad, väikse beebiga kõhul kandes on ehk kogu seda kotti mu jaoks natuke palju (ma muidugi ei ole ise ka kuigi suur) – samas ilmselt laiemate õlgadega kandjatel on see tunne teine ja parem, Teedu seljas ei mõju need rihmad nii massiivselt näiteks ja ta ei kurda ka. Lisaks on kaasas veel üks lisarihm (jep – veel üks rihm :D), millega saab väikse beebi puhul kinnituse viia kandja kõhule beebi pepu alla.
Nagu varem sai mainitud, siis kahe eri mõõdus lapsega vaheldumisi kasutamiseks on see kott väga asjalik, küll aga ei ole see maksimaalses laiuses päris “toddler” koti mõõdus ja näiteks JJ jaoks, kes on 98/104 riideid kandmas on LennyUP viimasel piiril, kuid siiski veel kasutatav, nii et teoreetiliselt võiks selle kotiga meie peres kanda nii saabuvat beebit, 80/86 suurust kandvad Jennit kui ka JJ-d.
LennyUP oli meiega kaasas Tallinna Teletorni külastades, kus juhtuski nii, et seda kasutasime mõlema lapsega ja nii mina kui Teet. Muideks, tasub teada, et kärudega teletornis üles minna ei lubatagi ja kandevahendi kaasa võtmine on seal igati hea mõte.
Suuruse muutmine käis kiirelt, seda muidugi eriti siis, kui eelnevalt umbes tead, et mis suurusesse seda timmida (sellega seoses ma natuke igatseks neil ülemistel rihmadel ka mingisuguseid “markereid” et oleks kergem meelde jätta kuidas need ühel või teisel lapsel suurusest sõltuvalt olema peaks). JJ puhul on selle teemaga peavalu vähem, sest temal on kott maksimaalselt suureks tehtud. Mõlemad Teeduga oleme LennyUPi kandmismugavusega rahul ja midagi ette heita ei ole.

IMG_6748

Tallinna teletornis

IMG_6792-1

JJ, kes kannag 98/104 suurus riideid

IMG_6820

hea turvaline lapsi autos turvatoolidesse panna kui üks on samal ajal kindlalt seljas

Viimati tegin kaasa ka Euroopa Lapsekandmise Nädala raames toimunud lapsekandjate marsi Tallinnas ja Jenni oli mul LennyUP kotiga seljas, magas seal magusasti ja mina tundsin end samuti hästi ja seda arvestades, et mul käimas 29. rasedusnädal, nii et mis sa hing veel ihkad 🙂

IMG_6836

EBW2018 Tallinna lapsekandjate marsi eel – seljas 1a8k Jenni ja kõhus 29. nädalat tema väike vend

Samas ei saa ma öelda, et see kott nüüd kindlasti absoluutselt kõigile sobib, sest inimeste kehad on ikka nii piisavalt erinevad ja erilised, et kui vähegi võimalik, siis soovitan erinevaid kotte enne ostu ka proovida, et veenduda sobivuses (eriti hea, kui seda saab teha pikemalt mitme päeva jooksul – nii on aega rahulikult seadistust omale õigeks muuta ja sättida).

Kellele ma seda kotti soovitaks? – kindlasti neile, kes tahaks ühte kotti maksimaalselt pikka aega kasutada ja neile, kel lapsed eri mõõdus aga ei taha kahte eraldi kotti soetada.

Kasulik info
– sobilik lastele, kes on suuremad kui 3.5kg (soovituslik pärast esimese elukuu täitumist) ja kaalupiiranguga kuni 20kg (pikkuse poolest sõltub kindlasti lapse kehaehitusest aga ütleks, et umbes kuni 95cm)
video LennyUP võimalustest, kus lõpus näitab ka lisarihma kasutamist väikse beebiga (soovitan vaadata aeglustusega, et paremini aru saada)
– hinnad sõltuvalt kanga valikust vahemikus 113€-300€
– osta saab Lennylambist tellides või Eestis Linalaps.ee lehelt (lapsekandmise nädala raames on Linalapse lehel soodustus Lennylambi kottidele teisipäeval ehk siis 8.05.2018).

Esimene lapsekandmisvahend – soodsalt

Lapsekandmise vahendeid on absoluutselt igas hinnaklassis, alates väga soodsatest lõpetades juba pigem fännidele-fanaatikutele suunatud mitmesadadesse või koguni tuhandetesse eurodesse küündivate hindadega. Aga kõik alustavad kusagilt ja arusaadavalt käib nende asjade soetamisega kaasas küsimus, et kas seda üldse vaja on, kas lapsele meeldib, kas endal on hea – seega, ei taheta väga suurt investeeringut esialgu teha, mis aga ei tähenda, et siis peaks valiku tegema kehvade asjade hulgast, ka soodsalt saab ja mõned enda soovitused toongi siin täna välja.
(mainin ära, et tegemist ei ole koostööpostitusega)

Liigitan siin postituses soodsa alla kandevahendid, mille hind jääb uuena ostes alla 100€, kasutatult, eriti kui on veidi viitsimist järelturgu passida, leiab hea hinnaga ka muidu kallimat kraami – aga vaatame täna neid variante, mis saab kohe ise osta, olgu siis endale või hoopis katsikukingiks.
Ahjaa, veel üks asi – kandevahendit võiks vaadelda ka samas klassis beebitarvetega nagu seda on vankrid-kärud, sest on täiesti võimalik, et hea kandevahend leiab isegi rohkem kasutust kui hoolega valitud ja valmis ostetud käru, seega, kui teed omale ostunimekirja, soovitan selle maailmaga ka veidi põhjalikumalt tutvust teha (siis ehk ei tundu enam nii ahvatlevad need 5-15€ veidrad kotilaadsed tooted, mida “kandekottidena” järelturul nii pagana tihti leida võib).

Võtan nüüd eelduseks, et kandevahendit otsitakse vastsündinule/väiksele beebile, seega võib kohe ära öelda, et pikk kootud lina oleks parim valik – miks? Sest kootud lina saab alati siduda täpselt kandja ja lapse järgi – ei ole oluline, kui väikses või suures mõõdus on laps ja kas ta ikka “mahub” – mahub-mahub.
Nii palju on aga kandja enda suurus oluline, et kui valida seda päris esimest ehk baaslina, siis keskmist kasvu inimesele on paras suurus 6 lina ehk 4.6m, väga pisikesed kandjad (xs-s) võivad vaadata ka suurus 5 ehk 4.2m ja suuremat kasvu kandjad (XL+) võivad pigem vaadata suurus 7 ehk 5.2m linasid.
Kandelinade juures on märgitud ka kanga tihedus ehk “gsm” number, algajal on selles teemas raske orienteeruda ja need numbrid ei ole päris “must-valgelt” võetavad, sest loeb ka kanga koostis, aga selline orientiir esimese lina valikul võiks olla tihedus 180-250gsm või väiksem (samas, kui ostad lina kasutatult kogenud kandjalt või asjaga päriselt kursis olevalt müüjalt ja vastavast poest, siis kuula soovitusi, mis sulle antakse konkreetsete linade kohta).
Ja miks ma ei soovita trikoolinasid? – sest nende kasutusaeg on lühem (kandja jaoks võib mugavuspiir saabuda 8-9kg juures) ja kuna trikoolinadel peab alati olema lapse taga kolm kihti kangast, siis on need paratamatult palavamad kui kootud linad. Ehk, et kui osta the one and only kandevahend, siis trikoolina see pigem e i ole.

Nii ja siin mõned valikud soodsate kootud linade kohta – neist ilmselt soodsaim ja ka järelturul levinuim lina on Amazonas, erinevate värvidega triibulised linad sobivad hästi  algajale sidujale, olenevalt lina pikkusest, soodukatest ja ostukohast võib selle lina ka uuena saada ca 35-55€ hinnavahemikus, Eestis näiteks Villapai, Linalaps, Scandikids, mujalt tellides on hetkel soodsaim hind silma jäänud Mytoysi Saksa lehel, aga seal peab siis arvestama ka postikuluga.

A-Slings-13-FD-02 1

Amazonase linad, pilt Linalapse lehet

Osade linade poolest üsna Amazonasele sarnased on ka näiteks LittleFrog linad, mille hinnad on samuti seal 50+€ ning neil on ka kord kuus mu mäletamist mööda sooduspakkumised oma lehel, seega tasub silm peal hoida (Eestis pakub LF linasid Memme.ee, kuid hetkel seal eriti valikut ei ole).

IMG_4485

LittleFrog

Üsna hiljuti hakkas kootud linasid pakkuma ka Liliputi, kel hetkel valikus 3 tooni, ei midagi liiga metsikut, aga linad ise pehmed ja alustuseks sobilikud.

Pisut põnevamate mustrite ja värvidega linad leiab näiteks Yarolt – neil on linasid ka oluliselt suurem valik ning tihedamalt tuleb peale uusi mustreid ja kangasegusid, seega, kui Amazonase linad on nö alati sobiv variant esimeseks, siis Yaro puhul peaks vaatama lina andmeid (koostis, gsm), esimeseks linaks sobib hästi puhas puuvill, mida on lihtne masinas pesta (ja pesu võib väikse beebiga kasutades ikka üks jagu ette tulla).
Yaro valikuga Eestis saab jällegi tutvuda Villapais ja Linalapses, suurim valik on Slingomama.nl lehel.

IMG_4477

Yaro

Vahepealses hinnaklassis on ka näiteks Lennylambi linad, kus sarnaselt Yarole on valik igas mõttes päris lai, aga samas peaks nii leiduma seal ka miskit igale maitsele – Lennylambi linasid saab tellida nii nende kodulehelt kui ka Linalapsest.

IMG_4472

Lennylamb

Kui eelarve lubab, siis 85€ eest saab imeliselt pehmed Pure Baby Love linad, olles katsunud palju erinevaid variante, siis PBL on vist tõesti siiani pehmeim lina ja seepärast just eriliselt sobilik vastsündinule. Kül aga ei ole neil põnevaid mustreid-kirevaid värve vaid valikus on ühevärvilised malbes toonis linad. Neid linasid saab PBL lehelt või Eestis Villapaist.

IMG_4464

Pure Baby Love

Need vähesed välja toodud variandid oleks mu valikud linade osas, kui aga on kindel soov ja plaan, et vaja on ikka kandekotti, siis ka selle saab kätte päris hea hinnaga ja samas ei pea järgi andma lapse või enda heaolus.
Koti puhul peab muidugi arvestama, et need on tehtud ikka teatud “standard” inimest silmas pidades ja ei pruugi kõik mudelid kõigile ühtviisi hästi sobida, seega, kui saad, mine proovi erinevaid – üks selline võimalus on näiteks minna kandmisnõustaja juurde, kellel siis erinevad variandid kohapeal olemas on.
Veel üks oluline asi on kottide juures vaja ära mainida – kasutusaeg! Paljudel kottidel on see märgitud kilodes nt 3.5-15/20kg kuid tegelikult sellest kaalupiirangust varem tuleb ette hoopis lapse pikkus – enamus standard suuruses kotte (need, mis ei ole spetsiaalselt mõeldud suurematele lastele või ei oma selleks tarbeks lisasid) jäävad väikseks siis kui laps on 85-90cm pikk ja seda olenemata tema kaalust, sest lihtsalt koti põhi ei paku enam piisavalt toetust (suurema lapse puhul on piisav toetus poole reieni, alla selle on juba väike).
Ja veel, et mida koti valimisel vältida – ma soovitan valikust eemaldada kõik variandid, mis pakuvad selg vastu kandjat kandmise võimalust – see ei ole lapsele ei emotsionaalselt ega füüsiliselt hea (paljud taoliste kottide kasutajad kasutavad neid ka valesti, pannes nägu välja poole asendisse pea vastsündinuid, kuigi enamus nende kottide tootjad on soovitanud seda 5 või isegi 6+ kuu vanuselt alles – ja samas, siis võib juba lapse ka kotiga selga või puusale panna, nii et sel võimalusel ei olegi tegelikult mõtet).

Aga ilmselt turu parima hinna-kvaliteedi suhtega kandekott, mis sobib alates sünnist (st 3.5kg) on Amazonase Smart Carrier. See on hästi lihtne nii disainilt kui olemuselt, ei vaja beebisisu kasutamist vaid “venib” lapse kasvades temaga kaasa. Rihmad on mõne teise kotiga võrreldes veidi kitsamad, aga samas on need korraliku pehmendusega ning kanda saab rihmasid ka seljal risti, kui nii mugavam on. Kohe kaasas on koti küljes kapuuts, mille saab panna magavale lapsele peale toeks, rihmade kaitsed (kui juhtub olema laps, kes muidu rihmasid lutsutama kipub – ja nad tihti kipuvad :D) ning ka väike hoiukott.
Kui kõigi nende plusside juures üldse mingi miinus välja tuua, siis ehk see, et ta jääb veidi varem väikseks kui mõni teine kott, pigem seal max 85cm samas on see super variant alustamiseks.
Eestis leiab Smart Carrier kotte Linalapsest, Villapaist, Scandikidsist, hetkel hea hinnaga ka Mytoysist tellides.

IMG_4468.JPG

Amazonas Smart Carrier

Lisaks võiks välja tuua veel kolm kotti, aga nende hinna juures mängib rolli soodukate leidmine (st mõnes kohas on ka üle 100€ täishind)
Manduca – kott, millel on küljes kapuuts, kohe sisseehitatud beebisisu ja seega kasutatav ka juba vastsündinuga (3.5kg) ning hiljem võimalus juurde osta ka paneeli laiendused, mis teevad koti kasutatavaks pikemalt ka suurema lapsega. Manduca ei näe ka kuigi edev välja, kuid on igati mugav kott ja üsna lihtne kasutada – esialgu see beebisisu võib tunduda “ettevõtmisena”, aga kõik on õpitav 🙂 Kuna see sisu ei käi koti küljest ära vaid selle saab kasutusaja lõppedes lihtsalt kokku rullida koti sisse, siis on alati kindel, et näiteks kotti edasi müües või järgmisele lapsele hoides, ei lähe midagi kaduma.
Leidsin hea hinnaga Manducad praegu Linalapsest ja taas Mytoysist. 

Bondolino – on selline teistest pisut erinev kott, sest kui vöö on nagu vöö ikka (kuigi kinnitus on takjariba ja mitte pannal), siis õlarihmad ei ole samuti pandlaga vaid hoopis seotavad. Beebisisu sel vaja ei ole, sest paneel käib kitsamaks – laiemaks vastavalt lapse kasvule. Bondolino suur boonus ongi see seotav lahendus, sest kui peres kandja vahetub tihti, siis pannaldega kott tuleb iga kord vastavalt kandjale ümber seadistada, Bondolino paelad seod aga alati kandja järgi ja lisa seadistamist vaja ei ole.
Lisaks on olemas Bondolinol ka mudel eriti peenikese pihaga kandjatele – Bondolino Slim-Fit.
Hinnad on 100€  ringis, soodukatega alates 80€, näiteks Linalapses

Ja viimaks mainin ära veel Ergobaby Original mudeli, sest see on üsna populaarne, müügikohti on pigem palju ning liikumas on seda ka järelturul. Original mudel vajab vastsündinuga kasutades ka lisa beebisisu, mis meenutab väikest pampu ning sellele tasub siis kotti ostes tähelepanu pöörata, et kas see on komplektis või tuleb lisaks osta. Samas, kott on mugav, kestab kenasti sinna ca 90cm kasvu kanti ning on lihtne kasutada (eriti pärast beebisisu vajadust), meil oli see kott kõige esimene kandevahend Jennil ja väga meeldis.
Hinna osas, tasub soodukaid passida, Mytoysis on hetkel beebisisuga komplekt alla 90€, Eestis on neid kotte näiteks Loodusperes, aga ka Kidzoneis jms. Kuna Ergosid tehakse palju järgi, siis igasugused kahtlased hiinakad ma välistaks tellimiseks, sest puudub igasugune kindlus, mis materjale on kasutatud (mida laps nt pärast lutsutab) või kas pandlad raskuse all vastu peavad.

IMG_4494-1

Üleval väiksel pildil Bondolino, alumisel väiksel Ergobaby Original koos beebisisuga ja suuremal pildil Manduca

Soodsamas hinnaklassis leiab ka rõngaslinasid, mis tihti vastsündinuga kasutades on kandjatele meelepärased, samas, ma isiklikult eelistan lapse raskuse jaotumist kahele õlale.
Rõngaslinad näevad välja “lihtsamad” kui nad ehk tegelikult on, st et ka nende kasutamist tuleb õppida ja kindlaid nippe silmas pidada, et kasutamine oleks võimalikult mugav ja ka turvaline. Rõngaslinasid on nii Amazonasel, Yarol, Lennylambil, PBL jne jne, küll aga liigub ka igasugu mitte nii kvaliteetseid variante, siinkohal mainikski ära, et vältida tasub rõngaslinu, kus rõngad on plastikust ja/või kandiga (st rõngas pole sile ja kangas liigub sealt kehvemini läbi, raske pingutada). Valiku rõngaslinasid leiab Linalapsest, Liliputilt, mõned väga soodsalt Mytoysist 

IMG_4498-1

Ülemine sinine on Liliputi rõngaslina, alumine Amazonas ja hall Lennylamb

Ka mitmed ruutlinad on vastsündinuga kasutatavad ja hinnaklassi poolest alla 100€, aga siin siis soovitan valida need variandid, kus õlapaelad on võimalik õlgadele laiali tõmmata ning seljapaneeli saab vastavalt lapse kasvule teha siis väiksemaks-suuremaks. Ruutlina puhul on siis nii pihavöö kui ka õlapaelad seotavad, jällegi mugav, kui kandja vahetub tihti. Näiteks Hoppediži ruutlina on üks sobilikest.

EDIT:
Lühidalt nimekiri ka neist headest vahenditest, mis nii soodsad pole, aga kui eelarve lubab, siis tasub kaalumist:
Kandekottidest Tula Free to Grow, mis ei vaja beebisisu ja mida saab vastavalt lapse suurusele siis väiksemaks-suuremaks seadistada ning see teeb kasutamise kiiremaks ja veidi ka lihtsamaks. Samtui Tula standard/baby, mis küll ca 68-70cm pikkuseni vajab lisaks beebisisu, aga mis muidu samuti mugav ja ilus – FTG kui standard sobivad kasutamiseks kuni laps on ca 85-90cm pikk, kanda saab kõhul ja seljas (puusal ei).
Lennylambil on sarnaselt FTG-le sisu mitte vajav kott LennyUP, see kestab isegi kauem ja peaks sobima ka veidi üle 90cm lapsele, materjalid on väga pehmed, sest kotid tehtud kandelina kangastest, kuid see teeb need ka veidi paksemaks. Lisaks on neil ka oma nn standard suuruses kott, mis siis sobilik alates 5+kg ja ka pigem pikkuse poolest 68-70cm ning sellega saab ka puusal kanda.
Ergobaby mudelitest soovitaksin ainult Originali ja Adapti – see on nende beebisisuta mudel, mis kasvab koos lapsega, aga ka kuni 85-90cm, saab kanda nii kõhul, seljas kui ka puusal.
Hästi pika kasutusajaga on ka Liliputi kott, mis sobib sisseehitatud beebisisuga alates sünnist, siis sisuta edasi nn standard koti aja ning kuna kotil on kaasas ka nn suure lapse laiendused, siis saab selle teha ka sobilikuks üle 90cm lapsele (toddler kandevahenditest kirjutan ka veel eraldi).

Kes soovib veidi edevamaid või huvitavamaid kangasegusid linamaailmas katsetada, siis tasub vaadata Oscha valikut ning hinaklassi poolest veel edasi ka Artipoppe linasid, aga miks mitte ka Solnce ja paljud paljud teised – põnevate linade otsimiseks hea koht on selline hiigelandmebaas nimega Slingofest.

Ühesõnaga, valikut on ja mitte vähe, seega valige hästi ja mõnusat kandmist!

IMG_4506

 

 

Lapsekandmine: mugav viis reisil liikumiseks

Kes mind vähegi teab, teab ka, et olen ikka olnud läbi ja lõhki käruinimene, pole siiani ühelgi reisil ei kandekotti ega kandelina kasutanud ja puudust neist tundnud. Sel korral, kahe lapsega reisides, said kaasa ka 2 kandekotti – jah lausa !2!

Esialgu oli mõte, et võtan rohkem Jenni tarbeks kaasa kas meie roosa Yaro lina või Ergobaby koti, kott tundus alguses mõistlikum, et vajadusel ka JJ selga sellega panna, aga tegelikult sai mõni aeg enne reisi selgeks, et Ergobaby kott on JJ-le väike.
Kuidas väike? – kaalu poolest oleks tal seal kotis ok veel mitu aastat olla (Ergobaby organic mudelil piirang 20kg), aga vot pikkus on see, mis koti tema jaoks väikseks teeb. Nüüd, kus ta on ca 88-90cm pikk, ei jagu Ergobaby kangast tal nii, et see toetaks teda ühe põlve alt teise põlve alla – tulemuseks on see rippuv asend, mis kohe kindlasti lapsele hea ei ole.
Ok, siis oli mõte, et võtame ikka lina kaasa, kuna seda saab siduda täpselt lapse järgi ja olenemata kasvust. Selle plaaniga ma juba olingi arvestanud kui vahetult enne reisi silmasin müügikuulutust Liliputi kandekotile. Mille poolest siis see kott näiteks Ergobabyst erineb? Liliputi kott on tavasuuruses EB kotiga sama suur, aga, kaasas on ka väikelapsega kasutamiseks mõledud istmepikendused, mis koti külge panduna teevad selle koti põhja siis laiemaks ning pakub toestust jälle põlve alt põlve alla.
Tegelikult on olemas ka teisi kotte, mis ongi mõeldud “toddler” ehk väikelapse suurusele (selleks ajaks kui need standard kotid väikseks jäävad, mida beebiga kasutasid), meie oleme proovinud ka näiteks Tula Toddler kotti, mis oli super mõnus (oleks hea meelega ka selle reisile võtnud, aga meie soovitud mustrit ei olnud kohe saada – Tula mustrid on kottidel muidugi imelised!). Tula puhul ongi siis kotte kahte eri suurust, sinna suuremasse toddler kotti ei saa panna last, kes on lühem kui 81cm (pigem peaks sellest ka paar cm pikem olema) ja kaalub vähem kui 11-12kg (väiksema lapse jaoks on see kott lihtsalt liiga suur ja ta ei saa seal sees mugavalt ega õigesti olla), toddler koti kaalupiirang on lausa 27kg 😀

Aga tagasi siis meie reisile tulnud kandekottide juurde. Nüüd, kus JJ-l oli ka kott olemas, otsustasime, et Jennile võtame Ergobaby ja lina jääb koju (tegelt oleks võinud kaasa võtta, paar korda oleks eelistanud seal “kodus” lina kasutada).
Kui varasemalt oleme alati käruga lennukini läinud, siis nüüd andsime käru kohe check-inis koos muu pagasiga ära (kiletasime selle lennnujaamas ära ka kaitseks). Meie seisukohast oli see otsus õige – mugavam oli liikuda kandekottidega kui et mässata kahe lapse ja käruga lennukiuksel. Kuna minnes meil lend ka hilines ja ümberistumiseks Frankfurdis jäi napilt aega, siis olime veel eriti õnnelikud, et seal käru meile “piduriks” kaasas polnud. Ka tagasi tulles, kui kahe lennu vaheline ooteaeg oli ca 3h, oli kottidega väga okei liikuda ja “kaks kätt taskus” lennukile kõndida.
Ja kuigi ma ei lähe kindlasti reisile mõtetega, et “äkki midagi juhtub”, siis päris ausalt tundsin end lennujaamas lapsi kandes turvalisemalt kui neid kärus hoides – mõeldes sellele, et paanika puhkedes oleks lapsed mul küljes ja igasugune tegutsemine kiirem võrreldes nende kärust välja võtmisele kuluva ajaga. Nõme, et sellistele asjadele tänasel päeval mõtlen ja eks see on suures osas ülemuretsemine, aga samas… reaalsus on meil just selline nagu ta on.

Reisi jooksul päris iga päev neid kandekotte vaja ei läinud, aga peaaegu üle päeva küll. Kiire jalutskäik hommikuste croissantide järele oli palju lõbusam, kui JJ sai mul seljas olla või õhtune tiir resordis pärast vihmasadu, kui käru lompide sisse ei tahtnud viia või kui Tarragonas JJ ei tahtnud pärast uinakut ei kärus olla ega kõndida, aga issi seljas olla sobis ja eks neid vajadusi ja olukordi oli tegelikult päris mitmeid. Sellist tunnet, et asjatult sai need kandekotid kaasa võetud, ei tekkinud kohe kindlasti.
Kokkurullitult mahtusid need probeemideta käru alla korvi, kui oli plaanis selline käik, kus polnud kindel kumma lapse jaoks võib kotti vaja  minna ja kahte ei tahtnud kaasa võtta, siis haarasin Liliputi koti, sest sellel sai Jenniga kasutamiseks need pikendused eemaldada ja nii oli see mõlema lapse jaoks universaalne.

Arvestades, et soojakraade oli meil seal üsna korralikult, peab mainima, et palav kumbagi kotti kasutades ei hakanud ja lapsed seal sees ei higistanud, aga muidugi ei pand ma neile ka üleliigseid riideid selga, piisas pluusist/bodyst/pükstest.
Sel päeval kui Sanguli resorti külastasime, sai proovitud ka varianti, et kandsin korraga mõlemat last. Jenni oli kõhul oma Ergobabyga ja JJ Liliputiga seljas – olin ikka päris üllatunud, et see “koorem” nii mugav kanda oli, samas muidugi loogiline, sest oma raskustega nad mõjusid kumbki oma poolel tasakaalustavalt ja see selle kandmise nö kergeks tegigi. Lapsed olid muidugi maru rahul, sest nad on ju nagu sukk ja saabas ja oli nii tore koos emme “süles” olla. Ma ei tea, kas ma väga pikalt viitsiks neid nii kanda, aga vajadusel saab nii ilusti hakkama küll ja midagi keerulist ei ole.

Mõned soovitused, kui reisil plaan last/lapsi kanda:
– hea kui olete kasutatava kandmisvahendiga juba kodus tuttav – nii laps kui kandja, nii ei ole lisaks uue koha uudsusele vaja tegeleda ka uue asja tundma õppimisega
– kuigi kiusatus mingi odava kandekoti ostmiseks võib enne reisi olla suur (et no äkki ei kasutagi), siis valik langeta ikka koti omaduste järgi – et laps oleks ergonoomiliselt seal sees (toestus põlve alt põlve alla, seljapaneel kotil pehme ja lapse järgi kuju võttev) ning, et kandjal ka mugav oleks. Häid kotte saab ka laenutada 😉
– võta see hetk ja last selga pannes seadista kott korralikult teie mõlema järgi – st pinguta vajalikud rihmad, vaata, et kott oleks piisavalt kõrgel, laps mugavalt seal sees – nii on kindlam, et ei lapsel ega kandjal ei hakka ebamugav.
– jälgi, et nii kõhul kui seljas kandes oleks päikselise ilmaga laps piisavalt päikese eest kaitstud – laia äärega müts, jalgadele päikesekreemi jms. Jahedama ilmaga hoia lapse jalad soojas!!
– kasuta lapsele meelelahutuseks näiteks nn imetamiskeed või mõnd koti külge kinnitatavat mänguasja, millega ta saaks kandmise ajal veidi mängida
– ära kanna last nägu välja poole – lisaks sellele, et see on halb lapse seljale (ka neis muidu ergonoomilistes kottides, mis sellist funktsiooni pakuvad) on see lapse jaoks väga väga väsitav, kui niigi võõras kohas ja olukorras on kogu see “infomüra” talle siginas saginas otse näkku,  oma pilku puhata pole nii kusagil ja ema-isa rahustavat nägu ka ei näe. Hiljem võib sul õhtuks olla üleväsinud ja jonnine laps. Uudishimuliku lapse puhul on hea variant last seljas kanda – nii tegin ma ka Jenniga kui nägin, et ta tahtis rohkem ringi vaadata.

IMG_6192

pildi tegemiseks polnud mütse peas, muidu ikka olid 😉 

FullSizeRender-26

IMG_6006

IMG_5958

Tundub, et ruumi oleks meil ka kolmandale lapsele 😀 😀

IMG_6268

Barcelona lennujaamas