Palju õnne Jenni – 9 kuud!

Juhhuu, meie Jenni on siin ringi hullanud ja rõõmu toonud nüüd juba kauem kui teda ootama pidime. Selle 9 kuu sisse on nii palju head mahtunud ja palju sellest ikka tänu temale.

Esimese reisi pidas see nüüd 9-kuune preili vastu imehästi. Ma ikka veidi olin ebakindel, et kuidas ta lennukis viitsib olla või kuidas see roomamine seal majutuses välja tal näeb ja, et kas kõik ikka sujub tema jaoks ka, aga see ebakindlus oli asjatu.

Söömisega on nii, et tema lemmik on ikka rinnapiim, pakume, mis me pakume, piim on see, mis alati sobib ja peale läheb. Püreedest on ta saanud nüüdseks nii laia valikut, et enam üles loetleda ei oskagi. Reisil sai ka olude sunnil (sest oma puder sai otsa) miskit piimapulbriga rikastatud putru, aga selle põlgas ta nii ära, et kahest korrast rohkem pakkuma ei hakanudki. Joogiks olen vett pakkunud ja see vahel täitsa meeldib.
Reisilt tagasi saabudes olid lisaks alumisele kahele hambale otsapidi väljas ka ülemised kaks.
Kaalu annab kodune kaal 8.2kg ja pikkust suudame mõõdulindil venitada 71cm

Liigub Jenni põhiliselt ikka veel roomates, aga päris tihti teeb katseid käputamiseks (pehmel pinnal tuleb juba välja ka), suurim saavutus saabus teisipäeval kui ta päris ise istuma läks ja no nagu pildilt näha on see hetkel suht tema lemmiktegevuste hulgas.
Kuna liikumist ei piira suurt miski, siis on täiesti tavaline, et nihverdab ennast kindlasti sinna, kus JJ tegutseb, et saaks vennaga koos mängida. Õnneks enamasti on JJ sellega päris ka ja kaasab Jennit (hetkel panevad nad koos puslesid kokku, küll jah, tundub, et JJ-l läheb see tükkide sobitamine veidi edukamalt).

Jenni on lihtsalt lahe, beebist hakkab saama siuke krutskitega tüdruk ja aina lõbusamaks see elu meil temaga läheb!

IMG_6390

 

Palju õnne Jenni – 8 kuud!

Meie väike Jenni ei olegi ju enam nii väike – vaid neli kuud veel ja saame siin juba esimese aasta üle hõistata. See rõõm, mis Jenni meile igapäevaselt toob on ikka piiritu ja seda nii mulle Teeduga kui ja JJ-le, sest nüüd saavad õde-venda juba koos päris asjalikult tegutsetud.

Söögi osas liigume ikka üsna tasasel sammul, menüüs on igasugused köögivilja püreed lihaga, puder pirni või õuna püreega ning joogiks pakume peale sööki ka vett. Neid lisatoidu kordi on päevas enamasti 3 – hommiku ja õhtu puder, ning lõunaks siis püree, kogused on samas pigem väiksed ja rinnapiima saab ikka täpselt nii palju ja tihti kui soovib. Liha lisandumine mingeid probleeme või vaevusi ei ole põhjustanud, saanud on nii veiselihaga püreed kui ka kanalihaga.
Suurim muutus on sel kuul olnud siis tükilise toidu proovimine, selleks tegin Beebipere kokaraamatu retsepti järgi bataadi kotlette (mis, muideks, on JJ absoluutsed lemmikud ja mu süda sulab rõõmust, kui mõtlen, et mu poja lemmik toit on miski, mis on päris minu valmistatud otsast lõpuni). Neile kotlettidele soola muiduig ei lisa ja bataati ostan ka mahedat.
Mahedaga seoses – kui ma alles üks päev olin valmis minema Prismast ka tavalist bataati ostma, siis ma sain kerge šoki seal neid nähes – tavaline ehk siis mitte mahe (öko) bataat oli metsikult suur, lausa hirmuäratavalt suur 😀 Samal ajal Biomarketist või isegi sealt samast Prismast ostetud mahe bataat on 2 x väiksem. Pani korraks mõtlema küll, et hmm.. millega seda tavalist siis küll väetatakse, et selline kasv saavutatakse (ok, vahe võib ehk ka sordist oleneda muidugi mingil määral).
Jennile panin paar seda kotletti siis taldrikul ette ja eks ta uuris, vaatas, katsus ja noh, rohkem meenutas see tegevus ehk mõnda kunstitundi kui lõunat, aga samas läks ikka veidi suhu ka ja algus on tehtud. Ahh jaaa, kamapalle pakkusin talle ka, aga neid kasutas ta ainult oma peenmotoorika arnedamiseks ja noppis neid rõõmsalt kandikult ning loopis maha… suhu aga mitte ühtegi 😛

Kui hambad ei sega, siis on ööd meil väga rahulikud 2 tankimist on jätkuvalt teemaks, aga siis magame kohe edasi (täna öösel ei olnud ühtegi söögikorda!). Päeva jooksul on unesid ikka 2-3, olenevalt päevast võib õhtune uinak vahele jääda, aga mulle tundub, et pigem on selleks veel vara, sest nii on maru kerge juhtuma, et ööunne mineku ajaks on ta juba üleväsinud. Ööunne lähevad lapsed meil 21-22 vahel. Ma ei taha seda aega ka varasemaks nihutada, sest sellisel juhul oleks näiteks suvel üsna raske kuskile külla pisut kauemaks minna või ise kedagi siin võõrustada, kui lapsed kell 19 näiteks magama soovivad.

Kaalu ja pikkust saame koduste mõõtmiste järgi öelda, et on 8kg ja 70cm (tundub, et kaal pigem seisab, aga pikkust on juurde tulnud, ühtlasi on loogiline, et kuna ta hakkas nüüd ise liikuma, siis kaalutõus pidurdub), järgmine arstivisiit on vist alles 9-kuuselt plaanis.

Liikumiskiirus on preilil märkimisväärne ja ühest toast teise läheb ta juba nii ruttu, et vahel pean teada lausa taga otsima, sest “alles ta ju oli siin”. Liikumisviisiks on hetkel roomamine. Ehk ei ole ka käputamine kaugel, sest tundub, et tublisti üritab ta ka istuma saada – samas… kiiret pole ja näha on, et ega siin midagi tulemata ei jää.

Jenni ja JJ on lihtsalt nii musud koos, et lausa lust on vaadata. Loomulikult tahab Jenni ikka olla seal, kus suur vend mängib ja asjatab. Üldiselt läbi saavad nad ikka hästi, aga eks tuleb ette, et väga hoogne trall võib Jennile veidi hirmutav tunduda ja siis peame mängu veidi rahustama. Kuigi mängud muutuvad iga päevaga järjest ühisemaks, tuleb ikka vahepeal meeldetuletada, et Jenni on veel väikseke.

Varsti asume teele oma esimesele suurele seiklusele neljakesi ja see on ikka suur rõõm, aga ühtlasi ka päris põnev ettevõtmine, sest Jenni vanuses lapsega ma sellist reisi polegi varem teinud.
Juhhei kõigele heale, mis ees ootab!

IMG_5862

Palju õnne Jenni – 7 kuud!

Oh, sulnis Jenni on meiega olnud juba 7 imetoredat kuud. See aeg tundub täiesti hoomamatu, ühtpidi maru pikk ja teistpidi maru lühike ning tegelikult on see tunne, et ta ongi meiega alati olnud.

Paljusid huvitab, et kuidas meil lisatoidu andmine edeneb. Ütleme nii, et algus ei läinud just väga vingelt käima, proovisime tasapisi kõrvitsat, pastinaaki, bataati, seejärel brokkolit koos riisi ja spinatiga, aga ega ta neist suurt midagi ei arvanud. Nii juhtuski, et tegime nädalaks hoopis pausi ja söögiks jäi vaid rinnapiim. Mulle endale tundub igatahes, et see oli väga hea otsus, sest kui nüüd siis uuesti proovisime oli huvi toidu vastu suurem ja kogused, mis söödud said muutusid ka 2-3 lusikast rohkemaks. Murdepunkt oli ka seal, et kui uuesti alustasime, siis pakkusin Holle putru koos pirnipüree ja tilga õliga – see isutas rohkem kui eelnevad püreed.
Nüüd võib koguseliselt öelda, et hommikuti sööb ta pool kohvitassi suurust pudru portsu (ma ei oska muud moodi mõõta 😀 ) ja hilislõunaks ehk siis peale lõunaund on söögiks umbes 90g köögivilja püreed, millele ilmselt alates homsest hakkame ka liha lisama. Ma tean küll, et on teisi tema vanuseid, kes söövad juba 4-5 korda päevas tahket toitu ja korra kogused on kaks korda suuremad, aga see ei ole minu jaoks põhjus kiirustamiseks. Liigume omas tempos rahulikult, nii nagu meile hea.

Üldiselt ma söögi koguste pärast ei muretse ka, sest kaal tõuseb (jah ei tõuse nii nagu esimestel kudel, aga ei peagi), laps on rõõmus, magab kenasti ja nagu arst ütles, et ta on tugeva olemisega… mida iganes see siis tähendab 😀
Kodune kaalumine annab tulemuseks täna 8kg ja 68cm

Liikumise osas suudab ta end kuidagi moodi edasi nihverdada, samas päris sirgjooneliselt veel ei rooma, pigem vingerdab 😀 Aga näha on, et kui õige motivatsioon ette panna, siis seda tahtmist edasi liikuda on rohkem kui niisama ringivaadates.

Unega on nii, et neid on päeva peale umbes 3, hommikul lühem, lõuna ajal pikem ja õhtul väike uinak. On juhtunud ka päevi, kus kas õhtune või homikune uinak jääb ära. Ööuni algab siin jätkuvalt 21-22 vahel. Öiseid söömisi on 2-3, samas täna öösel sõi ta vaid ühe korra, sellest sain ma muidugi eriti hästi hommikul aru, kui üle mitme kuu väikse piimaloigu sees ärkasin 😀
Hambaid on 2, aga vaadates, kui aktiivselt igemeid sügatakse, siis võib õige varsti lisa oodata.

Kui varem tõi JJ õele igasugu mänguasju, siis see toimib jätkuvalt, AGA, kuna Jenni oskab ja suudab end nüüd huvitavatele asjadele lähemale nihverdada, siis on suur vend kogu oma asjalikkusega varmas neid asju kaugemale nihutama, ka telekapulti ei luba vennake lutsutama hakata. Hommikuti tuleb JJ alati õde tervitama, vahel ka siis kui õde alles magab (mis tähenab, et siis peab ta muidugi ärkama) ja õhtuti tehakse ikka head ööd kalli ka õele. Ja ma olen seal kõrval oma sulava südamega… nii nagu kogu selle 7 kuu jooksul.

jenni7

 

 

 

 

Palju õnne Jenni – 6 kuud!

Whoop, meie preili on pooleaastane, veel teist sama palju ja tähistame juba esimest aastat. Aga need senised 6 kuud on olnud küll vist minu elu ühed parimad 🙂

Jenni on lihtsalt üks super lahe tüdruk, sellest väiksest beebist on saamas üsna krutskeid täis aga samas nii sulnilt sulle silma vaatav naerusuine väike inimene. Ta jutustab omas keeles oi kui palju ja tal on eriti hea meel, kui talle vastu jutustatakse. Ta keerab ja pöörab ja kui keegi ei näe, siis natuke liigub ja nihverdab end edasi ka, aga päris roomamiseni siiski pole veel jõudnud. Aga see on ka arusaadav, sest ilmselt on hetkel kogu aur läinud hammaste tulekule – neid on väljas juba kaks, vist üritab öelda, et püreesid pole vaja ja tooge kohe tükitoitu.

Toit ongi siiani olnud vaid rinnapiim (kui väja arvata see üks banaani amps, mille venna talle nihverdas), kosumisega probleeme pole täheldanud ja see, et laps ei võta enam kuuga sama palju juurde kui varem ongi väga normaalne, sest nüüd on nad ka oluliselt liikuvamad võrreldes esimeste elukuudega. Kodune kaalumine-mõõtmine annavad tulemuseks 7.5kg ja 67cm

Täna tegime siis päriselt algust ka lisatoiduga ja esimeseks maitseks sai siiski kõrvitsapüree, mis Jenni poolt hästi vastu võeti, kuigi mulle tundus, et ta oli söögitoolis istumisest rohkem elevil kui neist esimestest ampsudest. Esimese nädala jääme selle kõrvitsa juurde, iga päevaga amps või paar juurde kogusele.

Kuna 2 hammast on väljas, siis on ka ööd mõnevõrra rahulikumad, süüa soovib ta ikka, aga jälle 2-3 korda öö jooksul. Päeval on jäänud 3 und, millest kaks on lühemad uinakud ja üks siis pikem nö lõunauni, mille nad magavad koos JJ-ga kärus rõdul.
Kui päevauned on nüüd kas õues kärus või võrevoodis, siis ööuned on jätkuvalt kaisus, arvestades, et ta viimasel ajal hõivadb enda alla umbes poole meie voodist, siis ei pruugi kaugel olla aeg, kui kolime ka tema JJ-ga ühte tuppa magama, aga seda kas ja kuidas, peame alles vaatama.
Nüüd 6. kuu täitumisel sai ümber ka hälli aeg, mis esimesest päevast oli Jenni lemmik paik päevaunede jaoks, häll läks juba järgmisele väikesele kasutajale, aga kui keegi plaanib oma beebile hälli osta, siis soovitan väga sellist riidest äärtega varianti, lapsel on seal sees ikka ülimõnus ja rahulik puhata ka siis kui ümberringi käib trall.

Ja trall käib meil siin kodus igapäevaselt, parimad mänguasjad tuuakse õele ja siis koos vaadatakse-uuritakse-mängitakse. Kõige nunnum on muidugi see, kui lõunaunne minnes JJ ikka üle käru serva vaatab, et kas õde ka on kõrvale pandud sinna.

Elu on lahe, kui sul on nii ägedad lapsed nagu JJ ja Jenni.

img_4953img_4990

Palju õnne Jenni – 3 kuud

Laupäeval oli see päev, kui saime tähistada meie armsa Jenni 3.kuu sünnipäeva. Mulle tundub, et beebidega liigub alati aeg turboga, aga nüüd kahe lapsega oleks see kiirus veel justkui topelt, järgmine minisünnipäev on juba vahetult pärast jõule, siis aastavahetus ja siis juba JJ suur sünnipäev.

See kolmas kuu on olnud Jennil tegevusterohke, käisime ju esimest korda ujutamas, mis talle jätkuvalt väga meeldib – laseb hea meelega teha kõiki harjutusi, naudib ühtviisi nii vanni mulli-massaaži kui ka dušiga tehtavat massaaži ja viimati ka sukeldus esimest korda – ning seda kõike naeratus näol.
Ka võimlemas käime jätkuvalt, kui nüüd kolm kuud on täitunud võiksime põhimõtteliselt ka järgmisse vanuserühma suunduda, aga arvan, et esialgu jätkame veel 1-3 kuud grupis. Võib-olla just tänu tublile võimlemisele otsustas Jenni esimest korda end seljalt kõhuli keerata juba 2 kuu ja 3 nädala vanuselt, mis on ikka päris kiire. Aga no tragi on see tüdruk ju alates sünnist juba 🙂

Kõige rohkem meeldib Jennile olla maas tegelustekil koos JJ-ga ja no JJ on seal talle seltsiks suurima heameelega. Veel meeldib talle väga “jutustada”, vaatab otsa ja võib pikad jutud maha rääkida, ilmselt tuleb jutupaunik nagu emme 😀
Magamisega on üldiselt väga hästi, otseselt magama panema Jennit ei pea, jääb ise väga hästi, seda nii päeval kui õhtul ööunne minnes. Samas on olnud ka mõned ärevamad õhtud (eriti enne esimesi keeramisi), kui uni tuli toas kärus – siis oli suureks abiks ja rahustajaks Nuki Patsi tehtud vankrikaunistus, mida oli hea uinudes vaadata.
Öösel soovib ta ikka süüa ka ja seda praegu olenevalt ööst 2-3 korda. Jätkuvalt magab ta meil kaisus, aga kuna ta nii hooga kasvab, siis võib olla proovime varsti vaadata, et kuidas talle oma voodis meeldiks (mis meie voodi kõrval ikka). Ilmselt läheb tal selles mõnusas roosas hällis ka viimane kuu-poolteist, siis on see aeg läbi ja häll hakkab uut omanikku otsima.

Vahepeal oleme jõudnud käia ka ortopeedi ja taastusraviarsti juures, kuhu perearst meid kontrolliks saatis – mõlemad arstid kiitsid Jenni rõõmsat ja rahulolevat olekut ning füüsiliselt on ta samuti igati tip-top korras. Muideks, ortopeedi juures käis Teet Jenniga kahekesi, sest tol hommikul otsustas JJ ekstra kaua magada ja tundus nii julm teda poolunes õue külma kätte vedada, nii jäingi mina temaga koju. Teet ja Jenni said selle käigu suurepäraselt ise tehtud (me muidugi elame u 5 minuti kaugusel ka muidugi).
Perearstil käigud on meil nüüd sünnipäeva suhtes veidi nihkes, seega tuleb neid kaalumisi ja mõõtmisi ise teha, tänased tulemused: 6,2kg ja 62cm (vahva numbrite kombinatsioon 😀 )

Selle kolmanda kuu juures ütleks ma, et et kahe lapega siin toimetades on päris oluline selline go with the flow olemine. Kuigi meil on omad reeglid, kindlad käigud jms, siis ei tasu mingite (pisi)asjade pärast üle stressata, kõigile tervislikum on koos kulgeda ja vaadata, et kuidas asjad kujunevad. Jenni areneb pidevalt, sellega seoses tema soovid ja tegemised on pidevas muutumises ja et see kõik meid hulluks ei ajaks, siis ei olegi mõtet mingeid super kindlaid graafikuid taga ajada, sest umbes ülehomme võib kõik jälle teisiti olla. JJ graafik on muidugi rohkem välja kujunenud ja seda me ikka hoiame, aga noh kramplikult pole me näiteks kellas kunagi kinni olnud ja ilmselt ei hakka olema ka.
Huvitav ongi, et kui JJ beebiajal ma teadsin täpselt, mitu korda ta magab, mitu korda sööb ja millal see kõik toimub, siis Jenni puhul ma lihtsalt vaatan, et ahhaa, unine, järelikult magama, ahhaa – tundub näljane, pakume süüa, ahhaa – kõik muud asjad korras – järelikult tahab tähelepanu ja jutustamist.
Vahepeal huvipärast katsetasin ka üht äppi, millesse sai märkida kõik söögiajad, mähkmevahetused, uned jms, aga kuna me tõesti oleme selles vooluga kaasa meeleolus, siis ma pidevalt unustasin neid asju sinna märkida ja õigepea kustutasingi selle äpi sootuks.

Nii me siis siin jõuluootuses kulgeme, üsna mõnusasti.jenni123

img_3505

Palju õnne Jenni – 2 kuud!

Juba on Jennil täitunud kaks kuud, kuigi tundub nagu ta oleks alati meiega olnud, kuidagi nii ära oleme harjunud selle väikse armsa inimesega siin.

Kasvab see tüdruk kenasti, väikseks jäänud riideid panen muudkui kõrvale ja samas tunnen rõõmu, et saab suuremas suuruses uusi riideid kasutusse võtta, hakkasidki need eelmised juba ära tüütama 😀
Pikkust ja kaalu ütleb kodune mõõtmine 59cm ja 5,1kg –  arstile minek alles järgmine-ülejärgmine nädal (sealne kaalumine on ilmselt veidi täpsem).

Magamise üle me kurta ei saa, öösel soovib Jenni tavaliselt 2 korda süüa, seda kõige kauem 10 minutit ja enam ei ole tarvis ka öösel mähet vahetada – peab hommikuni vastu. Söögilaud on tal jätkuvalt vaid rinnapiimast koosnev ja loodame, et esimesed 6 kuud see nii ka jääb (hetkel pole põhjust kuidagi teisiti arvata).
Vahel tundub, et pakun talle süüa isegi liiga tihti, sest siis ta justkui võtab ja ei võta ning õige pea selgub, et tema tahtis hoopis tegelustekil uudistada või minuga jutustada. Kuidagi nii kiiresti laieneb see huvide ring tal 😀

See ongi üks superäge oskus, mis sel kuul on lisandunud, ta vaatab otsa ja no reaalselt jutustab ja naeratab nagu üks mailma armsaim beebi seda teha võiks. Ka kõhuli on ta täitsa meelsasti (mäletan, et JJ seda nii väga just ei armastanud). Võimlemas käime temaga nädalas korra (ülejäänud päevadel võimleme kodus muidugi) ja seal on ta tõeliselt tubli, alati peab selle pooltunni ilusti vastu ja nutu või protesti asemel ta pigem hoopis naeratab neid harjutusi tehes. Novembris ongi plaan edasi võimlemas käia ja detsembrist alates hakkame ka temaga käima individuaalses ujutamises – oleks seda tahtnud juba novembrist alustada, aga lihtsalt ei ole vabu aegu varem saada.

Õe ja venna suhted on täitsa head, nüüd, kus Jenni oskab juba asju rohkem vaadata ja neist huvituda, saab JJ talle mänguasju näidata ja nii siis õekesega suhelda. Ja no muidugi toob ja paneb ta suurima hea meelega Jennile lutti suhu, ise seal juures tohutu uhkuse ja rahuloluga olles. Kui esimesel kuul võttis Jenni luttidest vastu vaid Philipsi Soothiet, siis nüüd tundub, et sobib ka Philips Avent mini lutt.

Ka pikemaid autosõite oleme nüüd kahe lapsega mõned korrad ette võtnud, tundub, et nende piiriks on hetkel ca 200km, üle selle sõites vajavad mõlemad (söögi)pausi ja/või tegelemist. Samas tuleb neid kiita, sest istuvad nad kahekesi tagaistmel ja meie Teeduga ees, ning üldiselt sellega mingit probleemi pole, me ei taha ka üldse harjutada, et keegi lastega taga peaks istuma. Ühtlasi peab kiitma ka  meie autot, sest kui ma Jenni toitmiseks kahe lapse turvatooli/hälli vahel istusin, siis polnud häda midagi ja vajadusel saaks seal vabalt ka sõidu ajal istuda.

Esimese elukuu postituse juures mainisin, et no nüüd kui Teet tagasi tööle läks ma ehk enam ei hõiska, et elu väga lill oleks, aga ei ole ka see üksi kahe lapsega kodus olemine midagi hullu, nagu ka  eelmises postituses pikemalt kirjutatud sai. Saame ilusti hakkama ja aeg muudkui lendab – kaugel need esimesed neljakesi saabuvad jõuludki on 🙂

jenni_2kuud

 

 

Palju õnne Jenni – 1 kuu

Ongi tõesti nii, et juba on esimene kuu möödas, see läks nagu silmapilk, hetk tagasi olin vannitoas sünnitamas ja nüüd on Jenni juba terve kuu meiega olnud.

img_2469

Jenni ja tema esimene kaisukas

Kõik on läinud paremini kui loota julgesin, harjumine uue elukorraldusega on olnud siiani üsna valutu. Muidugi on sellele väga palju kaasa aidanud, et Teet oli esimese kuu meiega koos kodus, nüüd on ta tagasi tööl ja võib olla teise elukuu postituse juures ma enam nii ei hõiska, aga no eks näeme.
Samas tänane esimene päev kolmekesi kodus läks küll üle ootuste ideaalselt. Lapsed magasid 8-ni (tavapärase 7 asemel), hommik oli mõlemal lapsel rahulik ja heatujuline – jõudsime kenasti süüa, riietuda ja mängida. Kuna kõik oli nii chill, siis otsustasin mõlemaga ka mänguplatsile minna, Jenni jäi magama, JJ veidi tuias platsil ja avaldas siis soovi lahkuda. Tegime veel käruga väikse tiiru, sest ilm oli nii-nii ilus ja suundusime tuppa, kus mõlemad lapsed läksid rõdule lõunauinakut tegema – Jenni magas kokku 3h ja JJ samuti. Ma jõudsin vahepeal pesu pesta, nõud masinast kappi panna, tassi teedki juua ning lõunaks ettevalmistused teha. Ja nii ei olnudki enam pikalt vaja oodata, et Teet koju jõuaks.
Ma ei hakka üldse varjama, et selline päev tekitab superema tunde… ja see on ütlemata mõnus 😀

Aga nüüd siis päevakangelasest. Jenni on üsna ideaalbeebi, sööb hästi ja isukalt ning ikka rinnapiima. Imetamine läheb meil nüüd kenasti ja need tavapärased alguse raskused (valu-valu-valu) on õnneks möödas.
50 suuruses asjad hakkavad väikseks jääma (mõned kitsamad juba on) ja kasutuses on 56 suurus, kus olenevalt firmast on veel ka kasvuruumi (Lindexil on näiteks pigem avaramad asjad). Kaalu osas andis kodune kaalumine 4,5kg ja mõõdulindi venitasime tema kõrval ca 54cm peale. Arsti juurde lähme jälle järgmisel nädalal.

Ei saa öelda, et meil oleks juba päris 100% kindel päevakava, nii väikestega see mu meelest polegi lihtsalt võimalik, aga teatud rütm on olemas küll ja selle järgi saab veidi asju sättida ka. Suure osa päevast magab Jenni lihtsalt maha, kui läheb hästi, siis ühe une teebki ta ka rõdul kärus, eriti heal päeval on nad seal lõunaund tegemas JJ kahekesi oma Bugaboo Donkey kärus. Muud päevauned teeb Jenni elutoas hällis elu ja melu keskel. Enne ööund proovime igal õhtul vanni teha (kui just külalisi pole või ise külas pole), vann meeldib talle väga-väga, mis annab lootust, et ka teisest elukuust plaanitud ujutamine talle meeldima hakkab.
Öösel magab ta rahulikult, sööb 2-3 korda, äratus on 7-8 ajal, aga see on tingitud pigem JJ ärkamisest, Jenni magab pärast hommikusööki veel edasi üldiselt.
Lutte proovisin mitut erinevat, ei sobinud MAM ega ka tavaline Philips Aventi pisikestele mõeldud lutt. Viimasena proovisin hoopis Philipsi Soothiet ja alates eilsest on see sobinud ja tänane 3h kestnud õueskäik + rõduuni olid just selle soothie seltsis.

Õe ja venna suhted lähevad päev-päevalt armsamaks. JJ tunneb õe vastu rohkem huvi, tahab talle mänguasju näidata, tunneb muret, kui õde nutab ja läheb teda lohutama. Jätkuvalt muidugi tahab ta ka ise nunnutamist ja tegelemist ja seda püüame ka teha. Nii on tal oma huvitegevused, kus ta on ühega meist omaette, lisaks niisama mängimine, kui Jenni magab. Huvitav on näha ka, et JJ nüüd oma beebinukku õega seostab, nii hoiab ta nukku süles nagu beebit ja toob seda mulle sülle, kui Jennit imetan 😀  JJ on kindlasti iseseisvamaks muutunud, aga see ei tähenda muidugi, et teda kuidagi unustada tohiks. Eriti hoolikalt peab tema väsimist jälgima, sest üleväsimusega tuleb ka tusatuju ja siis pole kellelgi tore.

Nüüd algav teine elukuu tuleb juba veidi tegevuste rohkem, kuna alustame ka Jenniga võimlemas käimisega ja lisaks on siis JJ huvitegevused, mis mul kuidagi nüüd lahendada tuleb, kuna Teet on tagasi tööl. Ilmselt kirjutan ka sellest kahe lapse tegevuste plaanimisest ja korraldamisest eraldi postituse juba varsti.

See esimene kuu on olnud ikka üks harjumine ja harjutamine, aga ausalt, mul on nii hea meel, et otsustasime, et perre võiks tulla ka teine laps, tõesti on tore ja see igapäevane rõõm oma lastest on lihtsalt ebamaine. Naljakas on mõelda, et pärast JJ sündi ma ei tahtnud veel pool aastat isegi mõelda sellist mõtet, et võiks ka teine laps olla ja nüüd mõtlesin pärast Jenni sündi sel hetkel kui kiirabiga kodu uksest väljusime, et “oh, nii võiks ju veel sünnitada” 😀 (kuigi plaanis seda siiski rohkem pole).
Aga olen kindel, et meie nii positiivse alguse alustalaks ongi just see tohutult positiivne sünnituse kogemus, mis Jenniga oli ja olen selle eest väga tänulik.

Mõned pildid meie esimesest ühisest kuust:

img_1823

Esimene päev kodus

img_1831

img_1992-1

mu varandus

img_2019-1img_2054-1

img_2192

oh, kuidas ma arvasin, et ma oma last roosamannasse ei riieta

img_2265

Baby Björni tool on meie laste lemmik

img_2346

Mõnel päeval on juba turvahälli soojakott käiku läinud

img_2390

img_2404

Õnneks kõik päevad ei pea roosad olema

img_2424

Ainus lutt, mis veidigi sobib

img_2435

Vend mänguplatsil ja õde tudus

img_2437

Supermom ja tema lapsed 😀