Uut suvises garderoobis – Geggamoja

Kes on meie tegemistega kauem end kursis hoidnud, teab, et mu absoluutsed lemmikud laste õueriietes on Geggamojalt. Näiteks magasid nii JJ kui Jenni sel talvel õues suurema osa ajast GG tuuletõkkefliisist kombedes ja soojakottide sees, ka soojakott oli Jennil Geggamoja oma – pehme, soe, praktiline – nagu kõik nende kraam.

Ja kuigi Eesti suvi võimaldab nende samade tuuletõkkefliisidega ka juulikuus! õues käia, siis õnneks on nüüd veidikene ka sooja siia saabunud, et saime Jennile selga panna Geggamoja suvise kollektsiooni riided. Kui õueriiete puhul loeb ennekõike soojapidavus, tuule tõke ja vetthülgavus, siis mida toa-suveriiete juures vaadata või oluliseks pidada? Minu jaoks on oluline, et ka need riided peaks vastu ja oleks kenad isegi pärast mitmendat pesu, sest arvestades seda kuidas Jenni end alati toidu või venna värvipliiatsitega kokku mäkerdada suudab, saavad tema asjad pesumasinas päris korralikku koormust. GG asjade puhul peab arvestama, et pärast esimest pesu võivad need kuni 5% kokku tõmmata, aga sealt edasi püsivad asjad täiesti laitmatud – ei veni, ei tuhmu, ei lähe vastikult kõvaks.
Päris suur boonus on muidugi ka GG materjalide valik – orgaanilisest puuvillast riided sisaldavad seda vähemalt 80% ulatuses (mitte ei kleebita silti peale juba siis kui see sisaldus on vaid paar protsenti), oma tootmises peavad nad oluliseks jätkusuutlikku lähenemist ning väärtustavad ausat tööd – seega võib neid riideid tarbida kergema südamega kui ehk mõnda teist.  Ja kuna asjad on mõnusalt vastupidavad, siis saavad neid kanda kindlasti rohkem kui üks laps 😉

Kõike seda arvesse võttes oli mu rõõm suur, kui Geggamoja meiega ühendust võttis ja Jennile mõned uued asjad proovida saatis – kui riided on lõpuks nagu riided ikka, siis põnevam oli proovida beebide päikeseprille ja täiesti uut toodet – UV kaitsega beebitekki.

Prillid on muidugi super armsad, aga ka päris praktilised, ei murdu ega lähe muud moodi katki, kui väiksed käed neid kangutavad, peas püsivad hästi – aga seda paraku vaid senikaua, kuni preili tähelepanu neilt hajutada (pildile püüdmisest ärme parem räägi). Aga no harjutame ja harjume 🙂

Vahest kõige põnevam asi katsetamiseks ongi see UV kaitsega tekk – kes mind teab, see teab ka, et ma olen veidi tekkide hull ja meil on neid igas mõõdus ja värvis ja paksuses, aga sellist spets tekki polnud ma varem üldse kuskil kohanud. Meeldib mulle väga, et see tekk on hea suur – 100x150cm, et kui laps näiteks kärus seda endale ka kaissu osaliselt krahmab, siis jääb ikka piisavalt, et teda katta ka. Päikesekaitset on sel UV50+. Materjalilt on see tekk üsna omamoodi, meenutab spordiriideid ehk kõige rohkem, isegi venib päris kõvasti. Voodisse tekiks m aseda loomulikult ei paneks, aga näiteks randa, parki – ideaalne, eriti seepärast, et liiva on selle seest nii hea ja lihtne maha saada 😉

Eestis on päris tihti Geggamoja toodetele soodukad Scandikidsis, lisaks on võimalik tellida otse GG lehelt, sest ka seal on vahepeal häid pakkumisi, seega tasub silm peal hoida ja kes tahab lastele häid vastupidavaid riideid, soovitan proovida – ka näiteks algavale lasteaia hooajale mõeldes 😉

FullSizeRender-34

IMG_7139

Meie uus käru ka pildil 😉

jennigg

Küll on hea, kui rõdu on nii suur, et saab mänguplatsina kasutada 🙂

GG1

UV kaitsega tekk ja prillid

 

Uut kodusisustuses: Lucky Laika

Tegelikult tuleb selle postituse alguses aega tagasi kerida, nii umbes täpselt 2 aastat, väike JJ oli pisike paarikuune beebi ja meil oli talle sisustatud imearmas ja üdini beebilik helesinine tuba. Kogusin sinna erinevaid pilte, mida hiljem seinale panna, ühtlasi leidis sinna tee ka Lucky Laika postkaart lõviga, kus kirjas “Sõna vägi on suurem kui sõjavägi“, tundus just see lause ja pilt sellised, mis võiks ühe väikse poisi lapsepõlve saata.

Kerime siis nüüd aja jälle edasi, tänasesse päeva, kirjutas mulle Lucky Laika ja ajastus ei saanud olla ideaalsem. Mul mõlkus ammu mõttes, et peaks ka Jennile valima neilt miski hea ja inspireeriva ütlusega pildi, lisaks oli meil juba eelmisest suvest plaanis pereliikmetele LL nagid koju muretseda (näete… me oleme fännid 😀 ). Nagid saabusidki nüüd meie koju, küll aga mitte seinale veel, sest no igaksjuhuks me hoiame neid veidi ja ehk läheb õnneks ja saame lähitulevikust teha ka koduvahetuse, nii läheks need uues kodus meie esikut kaunistama ja jopesid hoidma.
Ka Jenni jaoks leidsin sobiva mõttega kaardi “Julgete päralt on maailm“, pole küll roosamannavahuline, aga minu jaoks loeb just see mõttetera.
Tegelikult on need samad pildid olemas ka suuremates mõõtudes, et seinal paremini silma paista, kahtlustan, et kui uus kodu koos rohkema seinapinnaga päevakorda tuleb, siis vaatame ka nende poole. Seniks sobivad need kaardid, mille saan hiljem ka nende mälestustekarpi panna.

Ma ei tea täpselt mis see “miski” on, mis neis Lucky Laika piltides end peidab, aga mind on need kõige täiega ära võlunud, pean end tagasi hoidma, et mitte liiale minna nende toodetega.  Nagisid valides jõudsin näiteks ka kapi nuppudeni ja kohe hakkas mõte jooksma, et KUI peaksime kolima ja läheb suuremaks sisustamiseks, siis tahaks neidki kasutada (ühtlasi kui keegi otsib imelise vaatega kolme toa ja suure rõduga korterit, siis meie oma on saadaval 😉 ).

Igatahes, mul on hirmus hea meel, et just sellel minu sünnipäevakuul, saan teha teise loosi veel. Seega, kes soovib täna algavat kevadet tervitada uue ehte, pildi või mõne muu nende valikus oleva inspireeriva asjaga, siis tasub osaleda, kuna loosi läheb võimalus valida 25€ eest toode või tooted Lucky Laikalt.

Loosis osalemiseks palun kirjuta kommentaar, milline oleks see mõttetera, mille oma laste toa seinale paneksid ja neile eeskujuks seaksid?
Võitja kuulutan välja sel neljapäeval!

luckylaika

Uut mänguasjariiulis: Pentomino ja sorteerimismäng

Alustame sellest, et kuigi mingeid mänguasju annab ise meisterdada ja teha, siis olen mina piisavalt mugav ja mitte nii osav inimene, et näiteks puutöö jätan kellelegi teisele. Aga just puidust lahedad mänguasjad on me pere mänguasja riiulisse viimati tee leidnud.

Valisin tükk aega Memme.ee lehelt, et mis võiks olla praegu JJ-le eakohane, huvipakkuv ja samas ka mitte liiga keeruline, ütlen kohe ära, et valida on tegelikult raske, sest kõik need taolised arendavad mänguasjad on nii lahedad, et võtta tahaks rohkem kui paar. Küll aga pole kodu kummist ja asju  kuhjata pole ka mõtet, nii siis saabusid pärast pikka kaalumist meile Pentomino ja sorteerimiskausid (mõlemad firmalt Grimm’s). Mänguasju valides on mõistlik jälgida ka seda, et need oleksid sellised pika kasutusajaga ja laps ei kasvaks neist kohe välja, nii jätkub mängulusti kauemaks.

uutriiulis

Ma esialgu tegelikult ikka arvasin, et Pentomino on JJ jaoks hetkel veel ehk igav või, et ta ei tunne selle vastu väga huvi – aga ma eksisin täiesti. Nii kui karbi lahti saime, omastas ta kõik klotsid ja hakkas neid seal omavahel sobitama, kuna ta on tõesti suur puslede fänn, siis ma arvan, et see on tema jaoks nagu fantaasia pusle, pane kokku kuidas tahad, ikka tuleb midagi. Koos oleme me muidugi ka kaasas olnud juhendi järgi teinud ruumilisi kujundeid ja maas erineva pikkusega jadasid – puidust tetris ju 😀
Oluline osa mägimise juures on tegelikult ka lapse ja vanema vahelisel suhtlusel, jah, JJ mängib ka omette sellega, aga oluliselt kauem ja huvitavam on ikka siis, kui kas mina või Teet temaga koos on. Siis saame värve õppida, saame rääkida, mis tükk seal millega sobitud, tema saab erinevaid tükke kokku panna ja siis veenduda, et kas need kokku lähevad või ei ja muidugi saab ka õppida nö juhendit lugema, et teha pildi järgi valmis sama asi ning lisaks on see kõik ka hea harjutus püsivuse hoidmiseks.
Ja siinkohal ei hakka ma üldse salgama, et mõnel õhtul kui lapsed juba magavad, siis mängime me ise selle Pentominoga.
Ja paslik ongi mainida, et Pentomino näol ei ole tegemist mingi nn titeka asjaga, millest laps kiirelt välja kasvab vaid võimalusi ja nn mänge on suurtelegi neid klotse kasutades (loe näiteks siit).

Teiseks variandiks sai sorteerimise kausside komplekt, see jälle tundus lihtsalt peale vaadates hästi põnev, kuigi ma tol hetkel väga ei mõelnud, et mida või kuidas JJ sellega mängida võiks.
Aga muidugi tõestavad lapsed, et võimalused on lõputud ja piiriks ainult fantaasia 😀  Esimese asjana õppis JJ näiteks kohe ära uue oskuse – pintsettide kasutamise (mis siis, et siin mängus need hiiglama suured), edasi siis hakkasimegi sorteerimisega tegelema, värvi järgi, kujundi järgi , kausidesse sisse, kaussidest välja. Jälle on need ka head vahendid värvide õppimiseks.
JJ on meil ka päris suur sushi sõber, nii et see pintseti kasutamine ehk aitab kaasa varsti ka pulkade kasutama õppimisele 😀

Mis mulle mõlema mängu juures veel meeldib on see, et neid on hea riiulis hoiustada, pärast mängu saab kõik osad ilusti karpi/kaussidesse ära panna ja midagi ei jää vedelema, nii et korra hoidmise osas ka hea harjutus.

Muidugi ei ole taolised mänguasjad just odavad, aga nagu postituse alguses mainisin, siis ma arvan, et on päris normaalne kellegi teise vaeva eest ka maksta, kindlasti ei teeks ma ise neid asju odavamalt kui peaksin ostma materjalid, siis neid siin lõikama ja lihvima (selleks on ka vahendeid vaja), siis leidma ka lastele kasutamiseks sobilikud värvid, need ostma + kogu ajakulu, mis läheks valmistamisele. Aa ja esimese eelistusena ma korteris elades mingit puutööd üldse ette ei võtaks 🙂
Kohti selliste veidi teistmoodi mänguasjade soetamiseks tekib õnneks aina juurde, meie valikuks olnud Memme.ee pood meeldib mulle isiklikult sellepärast, et seda poodi peab üks vahva pere, kus on samuti kasvamas väike poiss koos väikse õega, kes muideks on sündinud ühel ja samal päeval, aga paariaastase vahega 😀 ja kus terve pere peabki oluliseks selliste lastesõbralike ja arendavate asjade kättesaadavust.
Nii paneme koos selle pere ema Danielaga välja ka väikse loosikingituse lugejatele – “viltune torn vildist padjakestega”. See osavusmäng on muideks nii mõnusalt väike oma mõõtmetelt, et vabalt võib ka reisile kaasa võtta 😉

Seega, kes soovib seda põnevat torni omale võita: kirjuta kommentaaridesse, milliseid puidust mänguasju teie pere mänuasjariiulist leida võib, mille järgi olete valiku teinud, kas midagi Memme.ee valikust tundub veel huvitav?
Võitja loosin välja juba laupäeval! 

pentomino2sorting1pentomino1sortin2

jennim2ngib

Ma ei saanud ju ometigi ka Jennit uuest mänguasjast ilma jätta, nii sai valitud talle see puidust kõrin ja nagu pildilt näha, siis preili kiitis heaks!

 

Ilus abiline

Eilse imetamise teema jätkuks tuli mulle meelde, et tahtsin ühest väiksest ja ilusast abivahendist rääkida, mis meil nüüd viimasel ajal toitmise ajal kaaslaseks on – imetamiskee/kätkikee kuidas keegi nimetada soovib.

Märkasin taolise otstarbega keesid juba mõnda aega tagasi, aga ei osanud neist suurt midagi arvata, tundus jälle veidi selline hipi-hipi-jee asi ja no mitte minulik. Aga siis kui hakkasin kandelina ostma, sai sellega koos soetatud ka KangarooCare kaelakee, ilus kollane, puidust ja heegeldatud pärlitega.
Sellised keed on mõeldud emale kaela näiteks imetamise ajal, et siis saab laps hoida tähelepanu sel ajal just keel ja see aitab rahulikumalt süüa (erit kui muidu kipub laps palju ringi vaatama ja ümbritsevale keskenduma ning söömine häiritud on). Samuti on sobilik keed kanda lapse kandmise ajal, et beebi saaks igavuse peletamiseks seda katsuda ja uurida või ka lausa hammaste tulekust pakitsevaid igemeid sügada (just närimise pärast ei sobi selleks keeks lihtsalt mingi tavaline pärlikee vms, mis lapsel suus puruneda võib või muud moodi ohtlikuks osutub).

Jenni sööb hästi kiiresti, ükskõik kui palju, kuidas või kus ma pakun, sööb ta ühel toidukorral ühest rinnast ja ca 6 minutit. See on täitsa okei, aga kui ta selle lühikese aja jooksul ka hakkab ringi vaatama ja sahmima, siis on see söömine tal ikka veidi häiritud ja võib meil rütmi paigast nihutada. Nii ma siis proovisin seda “imekeed” ja mis ma oskan öelda – on tõesti abiks. Tegelikult olin ma päris üllatunud, et kuidas need kollased mummud Jenni pilku püüdsid ja kuidas ta neid pärleid söömise ajal peos hoidis (tavaliselt hakkab mul rinda kraapima ja tahab kätt veel rinnale lisaks endale suhu toppida).
Muidugi võib ta varsti sellest keest tüdineda, aga kuna see on ju minu jaoks ka aksessuaar, siis võibki neid mitu olla, et eri riietuse juurde paremini sobituda ning, et Jennil ka vaheldust oleks.

Siiani olen ma märganud sel otstarbel tehtud keesid kahes stiilis – sellised puidust ja heelgedatud nagu meie oma ja siis silikoonist pärlitega (mida viimasel ajal rohkem näha).
Ma arvasin, et mulle meeldivad just need silikoonist, aga nüüd, kus hoopis seda puidust keed kannan, pean ütlema, et on seegi väga ilus, küll aga just eelmainitud vahelduse mõttes ostan ilmselt juurde ka ühe silikoonist kee.

Kust neid leida ja osta?
Üks võimalus on muidugi ise meisterdada, aga ma olen hetkel selleks liiga laisk ja mugav. KangarooCare keesid (EDIT: tunnen, et pean lisama, et tegemist on päris käsitööga ja soovitan nende kodulehelt lugeda keede valmimise lugu, selline ehedus ja naturaalsus on kindlasti erilisem kui masstoodang)on müügil näiteks Villapai lehel või Telliskivi poes, silikoonist keesid teeb näiteks NukiPats (kellelt on meil tellitud ka Jenni vankrikaunistus ja lutikett) ning tema tooteid võib leida Scandikids poest. Taolisi keesid leiab muidug hästi palju ka erinevatelt Etsy müüjatelt, nii et tasub uurida, kel huvi (otsingusse panna “nursing necklace” ) 🙂

Ja kui ma praegu mõtlema hakkan, siis see on selline tore viimase minuti jõulukink imetavale emmele näiteks.

fullsizerender86540

Minu ehe ja Jenni meelelahutus

Lapsekandmine – Yaro kandelina

Pärast kandekoti soetamist ja kasutamist hakkasin meile otsima sobivat kandelina, et ka see ise järgi proovida. Kui esialgu tundub, et kõik linad on justkui ühesugused, siis tegelikult see muidugi päris nii ei ole. Valida saab lina tüübi, materjali ja pikkuse osas ning muidugi värvi 😉

Esialgu vaatasingi trikoolinasid, mis nagu nimigi ütleb, on sellisest venivast kangast. Neid peaks olema algajal sidujal vastsündinuga lihtne kasutada. Samas ei ole trikoolina kasutusaeg kuigi pikk ja raskema lapsega võib ebamugav hakata. Seega need linad tänu kogenumate lapsekandjate soovitustele välistasin.
Rõngaslina jäi välja kuna toetub ühele õlale, aga ma soovisin sellist, mis kindlasti mõlemal õlal oleks.

Niisiis sai valituks kootud lina. Muidugi on neil linadel kõikvõimalikke kangasegusid kasutusel, tavalisest puuvillast siidi seguni. Samas, minu jaoks hetkel see kangas suurt rolli ei mänginud, sest eesmärk oli osta lina, et üldse proovida, kuidas see meile sobib. Seega valisin meile puuvillase lina. Hästi palju liigub meie turul Amazonase kandelina, mis oma hinna poolest vist üsna taskukohane, kahjuks aga välimuselt enamus neist minu jaoks igavad ja mitte just kaunid, seega jäid need ka valikust välja. Olin juba valmis ostma Pure Baby Love lina, aga kuna selle oleks pidanud tellima, siis oli mul eri lehtedel veel paar varianti silmas ja see otsustamine kuidagi ei sujunud. Kuniks nägin FB-s reklaami, et Telliskivis asuvas Minu Väike Maailm  poes (Villapai osas) on Yaro kandelinad -30% soodsamad, kui ostad selle koos Kangaroo Care imetamiskeega. Taolise kee ost oli mul samuti plaanis, seega haarasin võimalusest ja meie esimeseks linaks osutus Yaro “Four Winds” roosa sule mustriga kandelina, pikkusega 4.6m (mis peaks algajale sidujale väikse beebiga päris sobilik olema), materjaliks puuvill.
Linade hinnaklass on samuti väga lai, meie lina on pigem soodne ja maksis 75€, paremad on ikka paarisaja euro ringis ja eriti spetsid lähevad tuhandeteni välja.

Olenevalt materjalist nõuab kandelina ka enne kasutamist vähemal või suuremal määral “sisse töötamist”, puuvillase lina puhul peaks üldiselt piisama läbipesust ja triikimisest, mida vajadusel võib teha siis kord või paar. Meie lina pesin korra läbi ja seejärel triikisin mõlemalt poolt. Olin valmis kogu protsessi ka uuesti tegema, aga tundus, et lina sai niigi päris mõnus (ja läheb kasutades muidugi veel mõnusamaks).
Mulle tundub, et paljud, kes endale suurema eeltööta kandelina on soetanud, ei tea, et seda oleks mõistlik enne veidi töödelda ja seepärast ei ole ka lina kasutamine kuigi mõnus ning soiku ta jääbki.
Erinevate kangasegudega linade töötlemise kohta saab infot, kui otsida seda netist märkssõnadega “breaking in baby wrap” ja vastav kangas. Näiteks linane tahab palju rohkem mässamist kui puuvill ja selleks on igasugu tehnikaid välja mõeldud, lisaks pesemisele ja triikimisele, siis ka magatakse lina peal või istutakse, et see pehmemaks saada jne. Tasub uurimist, igatahes on see põnev maailm.

Kui meie lina sai pestud ja triigitud, siis ootasin põnevusega, et Jenni ärkaks ja saaksime seda proovida. Enne vaatasin paari pildiseeriat ja Youtubei õppevideot ja siis saime ise katsetada (hästi asjalikud ja laia valikuga õpetused on näiteks Wrapyouinlove Youtubei kanalis)
Ausalt, ma ei tea, miks ma arvasin, et see lina sidumine on mingi hirmus keeruline asi – oleks võinud varem ise proovida ja veenduda, et tegelikult ei ole üldse nii raske. Eks neid erinevaid sidumise viise on muidugi üksjagu ja võimalus last kanda nii kõhul, seljal kui ka puusal, kuid see esmane kõhule sidumine on küll absoluutselt kõigi jaoks tehtav ja, mis põhiline, ei võta ka üldse kaua aega.
Muidugi peab seda sidumist ka harjutama, et see ikka järjest paremini ja kiiremini välja tuleks ja et nii lapsel kui ka kandjal mugav oleks. Nii nagu hea kandekott laseb lapsel olla konna asendis, peaks laps nõnda olema ka kandelinas – põlved ülevalpool kui pepu, ning lina toetus põlvest põlveni. Laps peaks olema seotud kõrgemale kui kandja naba ning ilma pingutamata peaks kandja saama lapse peale musi teha – siis on kõrgus paras. Neid põhimõtteid pidasin siis mina silmas, kui Jennit enda külge siduma hakkasin. Hästi oluline on lina ka piisavalt pingutada, lõdvalt seotud linas võib lapsel olla ebamugav, lisaks ei pruugi see enam ohutu olla.

Juba esimene kord võttis meil vaid paar minutit ja mu suuuuuureks üllatuseks oli Jenni linas isegi rohkem rahul kui meie Ergobaby kotis. Samas on see ka üsna loogiline – 1 kiht kangast on õhem kui kott, mis ümber lapse on ja seega ei hakka nii kergest palav. Lisaks oli tal lihtsam ringi vaadata.
Selle esimese päeva jooksul kasutasime lina kohe mitu korda, et see sidumine rohkem käppa saada ja, et lihtsalt meid mõlemat selle uue asjaga harjutada.

Lina proovisin ka JJ-ga, sidusin ta endale kõhule ja talle meeldis seal nii väga, et esialgu ei tahtnud ta sealt enam välja tulla. See andis julgust ja muidugi uudishimu proovida teda ka seljale panna, selleks tuli appi Teet ja nii sai ka tema lina ära katsetada. Selga sidumine on siiski mõnevõrra raskem kui kõhule ja vajab rohkem harjutamist, ning esialgu üksi seda pole ehk üldse mõistlik teha. Ka meie esimestel katsetustel jäi JJ pigem liiga madalale, kuigi ta end sellest häirida ei lasknud, täielik kukru-laps 😀
Selleks, et last üldse selga siduda proovida, peaks tal olema tugev pea- ja kehahoid, seega on see variant ikka juba veidi suurematele mõeldudki.

Kui võrrelda nüüd kandekotti kandelinaga, siis mõlemal on omad plussid ja miinused. Koti võtad sa karbist välja ja see on kasutamiseks valmis (4.6m lina triikimist võib olla üsna tüütu), samas on kotti nii mõnusalt lapse ja enda järgi võimatu sättida nagu seda saab kandelinaga teha. Kui laps on vaja kandmiseks siduda kuskil kodust väljas, näiteks porisel ajal õues või mõnes määrdunud põrandaga kohas, siis vähemalt minul algajana oleks see ebamugav ja ma eelistaksin kotti. Kuigi ma kahtlustan, et kogenud linatajatel on selleks puhuks ka oma nipid olemas (muidugi on!).
Kui kotti (olgugi, et valisin meile spetsiaalselt ilusa variandi) näen ma pigem transpordivahendina, siis lina on ka omamoodi aksessuaar, mistõttu ma üldse ei imesta, et kogenumatel kandjatel on täitsa arvestatav kollektsioon eri kangastest ja värvidega linadest – ikka iga outfiti juurde sobilik.
Mulle tundub, et meestele meeldib ka pigem kandekotte kasutada ja lina tundub kuidagi selline hipi-hipi-jee asi, kuid kui valida endale tõesti meeldiv lina, siis mu meelest võib see väga stiilne ja üldse mitte hipi välja näha. Ja no linade valik on nii ilmatu lai, et sellise oma stiiliga sobiva, peaksid tegelikult kõik suutma leida ka (minu hetke lemmikud on Oscha linad – need värvid, mustrid ja materjalid on imelised, kuid esimeseks linaks ei raatsinud osta).
Ja no mida ilusam on lina või kott, seda suurema rõõmuga tahad seda ka kanda ju 🙂

Eriti hea ongi, kui saab proovida mõlemat – nii kotti kui lina, et näha kumb on endal ja lapsel mugavam ja sobivam. Samas – siis peaks ka sellele lina sidumisele võimaluse andma või laskma end juhendada, et lina justkui keerulisem olemise pärast kõrvale ei jääks. Mina näiteks olin täiesti koti usku, aga, midagi pole teha, lina on tõesti väga-väga mugav. Kuid ühest või teisest ma loobuda ei plaani, eri kohtades, on mõlemal oma eelised ja leiavad seepärast ka kasutust.

Mõned mõtted ja juhised, millest lapsi kandes lähtume
– investeeri kvaliteetsesse linasse või kandekotti, kus laps on õiges “konna asendis” – toetatud põlvest põlveni ja ei ripu jalgevahetpidi kotis
– last kantakse kõhul, puusal või seljas – nägu kandja poole.
– ettevaatus ei ole liiast, last kandes tasub oma tegevused läbi mõelda – arvestavama peab, kui õues on libe näiteks. Või kuna tihti soovitatakse lapse kandmist siis kui emal on tarvis köögis toimetada, siis tasuks ka seal olla ekstra ettevaatlik, isiklikult ei soovita laps kõhul minna pliidi äärde askeldama või kuuma veega tegeleda vms, mis kõhul olevale lapsele ohtlikuks võivad osutuda.
– tee enne lina või koti ostmist piisavalt eeltööd – mis on hea ja mis mitte, ning kuidas neid asju hooldada tuleb, nii enne kasutamist kui ka kasutamise jooksul, siis saad oma ostust rohkem rõõmu tunda, kui ka kasutad seda õigesti.
– kui tunned, et ei oska, siis leia need, kes oskavad ja küsi nõu ning abi 🙂

Head infot saab lapsekandmise blogist ja FB Lapsekandmise grupist.

img_3732

Esimesed katsetused linaga, sidusin selle video järgi.

fullsizerender-7

JJ esimest korda linas. Sidusin selle video järgi.

img_3761

JJ ja Teedu esimesed katsetused – siin pildil JJ siiski liiga madalal! Sidusime selle video järgi.

 

Lapsekandmine – Ergobaby Organic

Enne Jenni sündi arvasin ma pigem, et ei soeta ei kandekotti ega kandelina, aga kui mu pilku püüdis see imeilus Ergobaby organic kott, siis mõtlesin puhtalt edevusest ja nõrkusest ilusate asjade vastu, et no prooviks ikka ära. Muidugi ei saa kandekoti valikul lähtuda ainult selle välimusest – kõige olulisem on ikka see, et laps oleks seal sees õiges asendis (nö konna asend) ja et see kott ka kandjal siis mugav oleks.

Enamasti liigume me ringi käruga, sest minu jaoks tundub see kõige mugavam nii vanema kui ka lapse seisukohast – keegi pole kellegi küljes ja saab üsna vabalt liigutada. Tean, et paljud kasutavad kotti või lina hoopis kodus toimetades (või et üldse saaks midagigi lapse kõrvalt teha), samas ka seda muret meil ei ole, sest Jenni on hea meelega oma tegelustekil või (veel) hällis või Baby Björni toolis ja mul ei ole üldiselt üldse vaja teda süles hoida või tassida.
Niisiis on meil see kott rohkem vahelduseks ja niisama rõõmuks, aga õnneks päris nurka seisma pole see ikka jäänud.
Toas olen Jennit kandnud näiteks siis kui olen veidi tube koristanud. Reedel oli Jennil taas ujutamine ja siis tuli mõte, et võiksin ka sinna käru asemel Ergobabyga minna.
Esimene küsimus oli muidugi riietuse osas, mida panna lapsele selga ja mida endale, eriti kui väljas on -2 kraadi külma. Mõtlesin ja proovisin, et millega oleks Jennit mugav kotti panna ja et mis temal seal ka seljas mugavalt istuks. Valituks sai selline komplekt: õhem villane tuukrimüts ja selle peal villane müts, siidi-villa body, villased püksid, villane kampsun, villased sokid ja tuuletõkke kapukad ning kõige peal tuletõkkefliisist kombe koos kapuutsiga.
Endale panin selga topi, kampsuni ja talvjope, kaela panin tuubsalli ja lisaks ühe pika paksema salli, selle salli otsad panin siis üle kandekoti risti, et lisada veel ekstra kaitset külma eest, samas siseruumides oli hea kohe salli hõlmad pealt ära võtta. Kuna spets jopet mul ei ole, siis oli tavaline jope eest lahti, külm ei hakanud igatahes, samas pikemat maad nii ikka vast ette ei võtaks.
Nii palju kui selle kohta uurisin, siis lapsele on kandmise ajal parimad just taolised materjalid nagu siidi-villa segu seda on ja et silmas tuleb pidada just lapse jalgu, kuna need on kotist väljas ja võivad külma saada. Meie villase soki ja tuuletõkkefliisist kapuka kombo tundus, et töötas, lisaks olid jalad minu jope hõlmade all muidugi.
Kogu selle sisse pakkimise juures tuleb silmas pidada ka seda, et lapsel peab olema ikka ruumi hingata ka, eriti just sellise väikse beebi puhul, keda ehk kipuks liialt salli alla peitma vms. Isegi kui uksest väljudes on laps kotis kenasti paigas, peaks ikka kandmise ajal aeg-ajalt pilgu temale heitma, et ega pole salli äär või kombe kapuuts näole liikunud ega lõug rinnale liialt kokku surutud.

Veel lugesin, et laps tuleks koti või linaga panna siis ikka keha ligi ja mitte enda jope peale, see on ka igati loogiline, sest näiteks ujutama minnes sain lihtsalt jope ja sallid anda garderoobi ja siis kohe suunduda treppe mööda ujutamise ruumi – vahepeal ei pidanud Jennit kuidagi väntsutama, ka tema uuesti sissepakkimine oli nii mugav.

Kasutusmugavuse poolest ma Ergobaby kotile midagi ette heita ei saa, seljas on mugav ja selga saab ka üksi – kuigi selleks on esialgu vaja rihmad kõik parajaks timmida, et ulatuks siis pannalt selja ülemises osas kinnitama. Hilisem rihmade pingutamine, mis lapse rohkem kandja keha ligi hoiavad on väga lihtne.
Koti peal on ka väike lukuga tasku, kuhu on hea panna näiteks telefon, võtmed või pangakaart.
Lisaks on olemas ka nö kapuuts, mille saab üle lapse pea tõmmata kui tal peaks olema vaja rohkem varju. Kui ma selle koti tellisin, siis oli Jenni seal 5kg kandis ja otsustasin, et ostan ikka selle beebisisu ka, kuigi selle kasutamine on mõeldud kuni 5,5kg lapsega, samas saab selle sisu ühe osa panna lapsele alla ka siis, kui ta on juba veidi raskem (nagu meil praegu), aga vajaks siiski lisatoetust. Toas esialgu kasutasimegi kotti selle beebisisuga, kuid kuna nüüd õues käies oli ta seal kotis ka ilma selle sisuta täitsa hästi, siis ilmselt on selle kasutusaeg meil varsti ka toas läbi. Juurde võtsin ma ka õlarihmade katted, mis on abiks siis kui veidi suurem laps kipub ilastama või neid rihmasid närima. Nii kott, beebisisu kui ka need katted on meil kõik orgaanilisest puuvillast.

Mulle tundus, et Jenni kiitis meie esimese käigu igatahes heaks, sest kui olime paarkümmend meetrit kõndida jõudnud, siis oli tema juba unne suikunud ja magas kodus veel magusasti edasi – kotist magava lapse voodisse asetamine oli näiteks äärmiselt lihtne.

Meie puhul sai koti valiku juures ostustavaks veel üks omadus – Ergobaby organic mudeli kandevõime on kuni 20kg ja kuna seda saab kasutada ka lapse seljal kandmiseks, siis on see näiteks reisil eriti hea lahendus kui käru pole käepärast ja JJ kõndida ei jaksa. Teet oli muidugi selles osas üsna skeptiline, kuna JJ-ga matkamiseks kasutavad nad Vaude spets lapse kandmiseks mõeldud nö matkakotti, et kas ja kuidas see palju väiksem Ergobaby siis asja ära ajab. Aga pärast esimest selga proovimist oli ta väga positiivselt üllatunud – mugav oli temal kandjana ja JJ oli ka seal üsna lustlik, mängis isegi oma legodega samal ajal 😀
Lisaks saab selle mudeliga last kanda ka puusal, kuid seda pole me veel proovinud.

Mulle tundub, et päris seisma meil see kott kindlasti ei jää, kuigi ma pean jätkuvalt käruga liiklemist mugavamaks, on see lapse kandmine täitsa tore vaheldus ja suvisemal ajal kui riietumine on natuke vähem peavalu tekitav, on see kandmine ka oluliselt lihtsam. Ja nagu ma varem ühes postituses mainsin, siis oli mõte, et kui see kott Jennile sobib võiks ka kandelina ära proovida – eks tuleb nüüd siis õige lina valida ja proovida. Tänu kogenumatele linatajatele leidsin absoluutselt vingete värvide, materjalide  ja disainidega kandelinade firma, aga eks sellest kirjutan juba siis, kui esimene lina tellitud ja käes, siis saan ka päriselt võrrelda koti ja lina kasutuse plusse ja miinuseid.

Praeguse katsetamise järel võin kandekoti plussideks nimetada selle väikest mõõtu, mis tähendab, et seda on lihtne kaasas hoida, kui laps on kotis, siis mahud kindlasti igasse poodi jms kohta, käed on vabad, laps saab olla ema/isa lähedal. Samas on miinusteks see, et külmal ajal tuleb riietus väga läbi mõelda ja kui on palju õue ja siseruumide vahelist käimist, siis on päris raske leida varianti, kus kellelgi külm ega palav ei hakkaks, reedel ujutama minnes kartsin natukene ka seda, et äkki on kuskil teel libe koht ja käime koos Jenniga pikali, seega selliste olude korral eelistan kindlasti pigem käru.

Mainin ära, et tegemist ei ole sponsoreeritud postitusega ja kõik kraam on ikka ostetud oma raha eest 🙂 Kõige soodsama variandi leidsin Windeln.de lehelt.

Kellel on rohkem huvi või küsimusi seoses lapse kandmisega, siis soovitan Facebookis gruppi: Lapsekandmine (kandelinea, – märsid, -kotid jm). Lisaks on palju kasuliiku infot lapsekandmisnõustaja blogis (usun, et kui olen ka lina ostnud, siis lasen just kandmisnõustajal endale ka selle sidumist õpetada).

eb1

Ergobaby Organic, tooniks rose harmony

img_3385

Lutt tasub alati kuhugi kinnitada, muidu on see õigepa maas

IMG_3557.JPG

Tulime ujutamast

ebjb

Vasakul ilma beebisisu padjata, paremal on padi Jennil all ja väljavaade kotis parem

img_3357

Teet ja JJ testivad

Roosa reede

Alles see oli kui ma kirjutasin, et minu tütar küll roosat kandma ei hakka ja üldse mingeid roosasid asju ei osta jne. Noh, nüüd võin ausalt öelda, et roosasid riideid on meil hulgim ja kusjuures täiesti mu enda ostetud ning lisaks hällile on veel nii mõnigi mänguasi vms roosades toonides.
Sellega seoses tegin väikse valiku mu meelest imeilusatest, praktilistest ja ühtlasi roosadest beebiasjadest. Kõiki neid asju korraga kasutades oleks roosa üledoos, aga teiste värvidega kombineerides kasutaks ma neid kõiki 🙂

nonoam

NoaNoa teeb selliseid imeliselt õrna olemisega riideid ja kui seda villasegust kootud kombet nägin, siis ei saanud ma seda enne peast välja kui olin selle meil Jennile tellinud. Müts ja kindad sobiksid siia komplektina ideaalselt, kuid nende osas hoidsin end tagasi (Jennil on juba üsna ebareaalslet suur mütside kollektsioon kodus olemas).

stay-warm

Mõnus kombekas on siin Mini Rodinilt, nende valikus leidub muidugi mustreid ja värve ka neile, kes soovivad õrnroosast midagi särtsakamat.
Tekke on meil kodus beebi tarbeks päris mitu ja alati on mul tunne, et võiks vähemalt üks veel olla ning kui ma peaks selle ühe hetkel valima, siis see  Bugaboo 100% Meriino villast tekk võiks just see õige olla – pehme ja soe.
Ja kui juba kodust välja on minek, siis kuulub lutilapse asjade hulka kindlasti ka lutipael, soovitatavalt selline, mida on lihtne pesta, lihtne riiete külge kinnitada ja ühtlasi lihtne ka luti külge panna – no ja muidugi ilus ka võiks olla. See tore luikedega pael on firmalt Cam Cam ja tehtud orgaanilisest puuvillast, seega peaks olema täiesti okei ka siis kui beebi seda vahel suus nätsutab.

easygroq-fottmuff

Muidugi kui ilm juba täitsa talveks pöörab, siis kulub meie kliimas ära ka üks hea soe soojakott, see Easygrow oma tundub päris praktiline, kuna saab väiksema beebiga kasutada lühemana ja lapse kasvades lisada pikenduse juurde. Ja no see kanga muster on lihtsalt super ju 😀 mul hakkab juba ainult selle koti vaatamisest soe.

roosa-on-the-move

Roosad liikumisvahendid on ka igale maitsele olemas – kes lapsekandmisega sina peal, sellele võiks sobida see imeilus Ergobaby kõhukott. Ma küll olin siin üsna kindel, et meil sedalaadi asju vaja ei lähe, aga kuna mulle juba mitmendat korda on ette juhtunud eriti ilusa värvi ja mustriga kõhukott, siis just selle õrnroosa ma meile tellisin, ootan põnevusega, et kuidas see Jennile meeldib ja, et kas see meil ka kasutust leiab. Hetkel tundub küll, et Jennile süles olla sobib, seega ehk meeldib ka kõhukotis.
Muideks, kes soovib Ergobaby kotti osta, siis Windeln.de lehel on hea valik ja hea hinnaga – kõige odavam orgaanilisest puuvillast mudel on 89€ ja tavaline mudel lausa 79€ (hinnad olenevad värvist).
Meie Maxi-Cosi Pebble  turvahäll on must ja roosa soojakotiga, aga päris võrratu näeb ka see üleni roosa välja (kuigi see roosa ei ole käesoleva aasta kollektsioonist). Siiani olen meie turvahälli valikuga väga rahul, last on lihtne sinna panna, mahub ilusti ja soojakotiga on seda praegusel ajal lust kasutada.Eriti mugav muidugi koos isofix alusega.
Ja ei saa ju ometigi ilma ühe roosa käruta. Pildil Bugaboo Bee3, muidugi saab samas toonis roosa varju kõigile Bugaboo kärudele panna, kuid, kel soov eriti roosa järele, siis Bee3 mudeli saab ka koos roosa istmega (special edition modern pastel). Teiste mudelite puhul võib muidu musta värvi istmele panna ka alati roosa istmepehmenduse.

Selline see õrnroosa valik siin sai, meil on teine lemmik veel, selline fuksiaroosa, mis on rohkem kärts-mürts 😀 Teen ehk millalgi ka seda tooni leidudest väikse ülevaate.
On teil laste riideid ja asju ostes mingi lemmik värv?