Jõulukingid ühesele ja kolmesele

Eelmises postituses kirjutasin, mis peitub meie laste advendikalendris, täna avan veidi kingikoti sisu, sest hetkel veel aega on ja, kes ideid otsib jõuab siit neid soovi korral realiseerida.

Alustame väiksest Jennist, kes polegi enam nii väga väike vaid hoopis üsna asjalik tegelane. Temaga on selles mõttes keeruline, et meil on ju JJ-st sellele eale kohaseid asju järel ja ei tahaks niisama midagi kokku kuhjata. Kinke valides mõtlesin sellele, et kuidas neid asju kasutada saab ja panin rõhku sellele, et lisaks üksi nokitsemisele saaks nende asjadega mitmekesi mängida. Nii leiabki Jenni enda nimega pakkidest ühe vahva looma loto ning Smart Gamesi Jänkupeituse. Need mõlemad mängud on märgitud vanusele 2+, aga kuna Jenni on jõulude ajal juba peaaegu 1.5, siis pigem kingime asjad, millesse saab nö kasvada, kui et midagi, mis ülejärgmine päev juba liiga titekas on.

JJ-ga oli mul plaan juba mõnda aega valmis, aga vajas järgi proovimist, õigemini üks suurem kingitus vajas testimist, et ega äkki selleks veel liiga vara ei ole.
Esimene kingitus on lihtne kuna JJ-l on päris arvestatav puslede kollektsioon, mis igapäevaselt käigus, siis lisame sinna vähemalt ühe pusle (hetkel lähevad 30tk variandid, vaatame, kas tuleb samast sarjast või peaks midagi veidi keerukamat vaatama).
Teine kingitus on siis see, mida ma vist juba pool aastat olen vaadanud ja mõelnud ja oodanud, et JJ kasvaks 😀 Selleks on OSMO, mis on selline tore ipadiga ühilduv asi, kus äpid ja füüsilised mängud teevad koostööd. Esimeseks mänguks ja kuuse alt pakist leiab JJ koos Osmo baasiga Tangrami, mida saime vahepeal sõpradelt proovida (kes meid Instagramis jälgib see kindlasti nägi ka üht pilti sellest) ja millega ta oma ea kohta üsna hästi hakkama saab. Tegelikult tellisin talle terve suure explorer kiti, kus lisaks Tangramile on Monster joonistamine, numbrite ja tähtede õppimine ning isegi programmeerimise mäng, aga nendeks on veel veidi vara ja annan need kätte aja jooksul. Küll aga on mul plaan, et kuna JJ sünnipäev on loetud päevad pärast jõule, siis Monster joonistamismängu saab ta meilt sünnipäevaks – nii on see Osmo mitme tähtpäeva tarbeks 🙂
Mõeldud on see Osmo pisut vanematele, aga kuna me tegutseme ja mängime sellega kõik koos, siis sobib see juba praegu ja ajaga lähevad need tegevused siis lihtsalt keerulisemaks. Juba seal explorer kitis olevatele asjadele saab jooksvalt juurde osta ka erinevaid mänge, mida Osmole järjest juurde tuleb.
Ipad on meil olemas, üsna vana ja seisab muidu niisama, aga Osmoga täiesti ühilduv (iPad2) ning selliseks mängimiseks igati sobiv.

Ja kuigi see Osmo on ju kasutamiseks mõlemale ja ei ole väga sellist “minu-sinu” asja, siis ühe ühise kingi plaanin ka neile veel lisaks teha. Praegu on suht suur hitt meil SmartGamesi Punamütsikese mäng, kus ka terve pere koos saab mängida ja nii tuleb ilmselt üks mäng neile samast sarjast veel, kaalun hetkel, kas Kolm Põrsakest või veoautoga mäng Trucky 3 – aga neid mänge julgen soovitada küll 🙂

Tegelikult on muidugi suurim kink see, et täna saime oma uue kodu võtmed kätte ja eesmärk on jõulud juba seal veeta, aga sellest kõigest räägin lähemalt juba õige varsti.

large

Advertisements

Kas päkapikud tulevad ja mida nad toovad?

Jah, kodus hakkavad meil päkapikud käima – või tegelikult, vist ei hakka ka. See tähendab, et igal detsembrikuu hommikul lapsi üllatus ootab, aga seda advendikalendri kujul ja ilma suurema päkapikkudele rõhumiseta. Päkapikkudest võime jutte lugeda ja pilte vaadata, aga mulle tundub advendikalender väikestele lastele kuidagi arusaadavama lahendusena.

Mis advendikalendrist siis leida võib? – otsustasin, et pigem olgu hommikul väike magus amps, kui et mingi suvaline pudi-padi. Ka pliiatseid jms tarbeid ei hakka sinna panema, neid saavad lapsed niigi ja meil ei täidaks need lihtsalt üllatusena eesmärki.
Teine asi on see, et kui JJ saaks hommikul kalendrist mingi asja, siis võib tal tekkida soov see lasteaeda kaasa võtta, aga see ei ole just parim variant – söödava kingi jõuab ta kodus või teel aeda põske pista.
Aga mõelnud olen ma nii, et neil päevil, mis jäävad nädalavahetusele leiavad lapsed vähemalt ühel päeval kalendrist ka mõne mänguasja.

Söödav kalendri sisu tuleb mul Organixi ja Beari sortimendist. Oleme nüüd sealt suurema osa kraamist ära degusteerinud, tean, mis on laste lemmikud ja millised palad on sellised, et sobiks hommikuks. Valikusse tulevad erinevad Organixi müslibatoonid ja puuviljabatoonid – nende juures on hea see, et saab osta kohe karbiga, kus kõike 6tk sees ja on olemas ka mini versioonid. Lisaks siis ka Bear kommid ja puuviljarullid – mis jällegi on mõnusalt pisikesed pakid, et lapsed ei söö hommikul kommist kõhtu täis. Muideks, kuni 4.12 kehtib estgenic.ee lehel osteldes sooduskood “lucky13” 🙂

Nädalavahetuse mänguasjad on erinevatest kohtadest ja olemuselt ka erinevad – näiteks tuleb paar väikest Grimmi’si ehituskomplekti, et juba olemas olevatega kombineerides saaks suuremalt ja põnevamalt ehitada.
Ja siis Sonny Angels väiksed nukud, mis ootamatult meie lastele väga meeldivad ja millega koos mängitakse ja isegi õhtul voodisse kaissu võetakse. Need nukud on selline topelt üllatus, sest need on nn pimepakkides ja ei tea ka mina, milline tegelane end seal karbis peidab.
Ning mõni lahe mänguauto Gokilt, mille JJ kunagi Scandikidsis poodi mängutoana kasutades avastas ja millest mõni on siiani igapäevaselt kasutuses, kuid hakkab tormilistele sõitudele alla vanduma ning vajaks väljavahetamist.

Advendikalendriks on meil jätkuvalt eelmine aasta HM-ist ostetud kangast variant, mida täidan jooksvalt, sest siis ei ole kõik asjad koguaeg silme all ja ei pea üllatusi eraldi pakkima ka.
Varsti kirjutan ka sellest, mida meie lapsed kuuse alt saabuvatel jõuludel leiavad – nii et kellel pea tühi, ehk saate ideid 🙂

Siin mõned meie lemmikud snäkid, mis advendikalendris end peitma hakkavad

Grimm’s tornid, Goki autod ja Sonny Angel nukud

Kiire lõunasöök

Eile tegin Jennile frikadelli suppi, aga see muidugi lõppes sellega, et ta sõi taldrikust ära viimse kui ühe frikadelli ja ei puutunud mitte midagi muud. Läbi häda saime ikka mõne porgandi ja lillkapsa ampsu ka sisse, aga no kogused ei olnud märkimisväärsed. Seega mõtlesin tasakaaluks täna midagi lihavaba teha.

Meie pere on kõigesööjad ehk et ei jälgi ühtki suunda, peale selle, et ma paraku jah, laktoosi ei talu, kuid see seab piiranguid vaid nii palju, et tavapiimaga ma kohvi juua ei saa.
Lastel siiani mingeid vastunäidustusi millelegi ei ole ja nii on neile kõik pakutav. Samas vahel on pea ideedest tühi või juhtub hoopis see, et teed muudkui oma vanu tuttavaid asju ja vaheldusest või uudsusest jääb puudu. Selleks puhuks meeldib mulle teinekord kokaraamatuid sirvida ja mis beebidesse-lastesse puutub, siis on üks päris inspireeriv raamat see ” Väikelapse Mahetoit. Beebipere kokaraamat”, kust ka tänane kerge lõunasöök pärines.

Kuna Jennile maitseb muna ja maitseb avokaado (oli üks esimesi asju, mis talle meeldis), siis tundus hea variant proovida lõpuks avokaado-munarulle.
Ega sellest lihtsamat retsepti on vist raske välja mõelda ja eriti sobilik on see muidugi ka hommikusöögiks, sest valmib ruttu ega ole keerulisem kui pudru keetmine.

Vaja läks kolme muna, ühte avokaadot, paar supilusikatäit piima, sorts õli, pipart ja ideaalis basiilikut (aga seda meil täna polnud ja sai ka ilma hakkama), ma lisasin ka veidi juustu.
Muna koos piima ja pipraga tuleks lahti kloppida, panna õliga pannile ja lasta küpseda, kui see sisuliselt omlett on valmis, siis tõstad taldrikule jahtuma ning sel ajal teed valmis avokaado püree (küpse avokaado puhul tähendab see lihtsalt sisu välja kaapimist koorest).
Siis määrid selle avokaado jahtunud omletile ja keerad rulli ning lõikad ampsudeks. Pärast jäin mõtlema, et sinna vahele oleks võinud ka viilutatud kirsstomatit näiteks panna, lisab maitset ja veidi värvi.
Igatahes võtab see kõik kokku ehk 10 minutit ja kiire eine ootab söömist.

Jenni jäi rahule.
Aga, kel häid retsepte, mis lastele meeldivad, jagage julgelt.

IMG_1923IMG_1924IMG_1925IMG_1935

Natuke kõigest

Nii mõnigi postitus ootab oma järge, aga täna mõtlesin, et kirjutan lihtsalt veidi sellest, mis meil viimasel ajal siin päevakorras on olnud – kõigest natuke 🙂

Värskeim sündmus on muidugi see, et mõlemad lapsed on haiged, köhas-nohus. Esialgu tundus, et Jennil asi hammastes, mis viimased nädal aega on talle põrguvalu teinud, aga nüüd on JJ ka köhaga maas (no tegelt jookseb mööda tuba ringi siiski) ja ei teagi, mis see siis päriselt on või ei ole. Teeme auru, määrime hanerasvaga ja loodame parimat. JJ-st on muidugi ses osas ka kahju, et ta niiiii tahaks lasteaeda, aga nüüd ei saa.

Lasteaed on ka muidugi päevakorras jah, paar nädalat tagasi kaalusin juba varianti, et lõpetame ära, positiivne algus oli muutunud nutuks. Algas hommikul nutuga, et ei taha minna, lasteaeda jõudes küll läks üle, kuid enne lõunaund hakkas jälle pihta, nutt ja igasuguse magama jäämise vastu protest, endal silmad pool kinni. Käisime muudkui sellel nutval lapsel järgi ja siis oligi tunne, et milleks, lõpetame ära, sest see poolest päevast hingepõhjani nuuksuva lapse koju toomine ei olnud mingi lahe osa päevast. Otsustasimegi, et ok, anname ühe nädala veel võimaluse asjal muutuda ja kui ei õnnestu, siis teeme vähemalt pausi ja vaatame, mis saab. Aga siis, üle öö, kõik muutus, hommikuti polnud enam nuttu, läks rahulikult koos issiga, olin siis valmis, et ok, lõunapaiku helistatakse, aga ei midagi, siis olin valmis, et pärast und helistatakse (kuna JJ ärkas vahel nuuksudes), aga ikka ei midagi, kuniks Teet läks peale tööd järgi ja sai kuulda, et JJ-l oli tore päev ilma ühegi pisarata.
Olime valmis, et see oli ühekordne vedamine, aga ei – sealt edasi ongi lasteaed olnud tore, nii tore, et kui täna pidi JJ siis köhaga koju jääma, nuttis ta hoopis seepärast.
Eks näis, mis see haiguse paus nüüd siis aias käimisele teeb ja kas teeb.

Lasteaias käib JJ muidu 4 päeva nädalas, ühe päeva oleme jätnud vabaks ja sel päeval käime tavaliselt temaga ratsutamas. See valik tundub, et sai tehtud küll väga õige, sest talle nii meeldib seal. Eriti hea meel on näha, et ta tõesti tahab aidata ka oma poni ettevalmistamises – tuua sadul, harjata, kapju puhastada, nii asjalikult on abiks. Poni seljas teeb ta tunnis päris palju kaasa, aga kuna see on vahetult enne lõunaund (ja see uni on JJ jaoks jätkuvalt olulises rollis), siis tihti läheb nii, et tunni lõpu poole hakkab ta väsima ja ei taha enam kaasa teha. Enamasti me siis lõpetamegi, et meelde jääks ikka positiivne emotsioon. Aga kes on kahelnud, et kas 2-3 aastasega võiks ratsutamise ja hobustega tutvuma minna, siis mina küll soovitan meie kogemuse põhjal.

Jenniga oleme praegu pigem kodused olnud, kuna JJ aiaga harjutamine tähendas, et meie päevakava võis hoobilt muutuda ja oli tarvis pigem kodus stardivalmis olla, siis ei läinud ka kuskile ringi või trenni.
Trenni muidugi teeb see preili meil kodus ka, kui seda nii võib nimetada, temas see ahviaasta annab küll tunda 😀 Ei ole kohta, kuhu ta ei roniks ja ta on päriselt nii kohutavalt osav, et me vahel lihtsalt vaatame ja imestame. Kõndimisest on saanud jooksmine, lemmik on muidugi vennaga koos joosta ja möllata – seega tema nende haiguspäevade üle liiga palju vist ei kurvasta.
Vahepeal oli Jennil täielik kärustreik, mitte ühelgi juhul ei soovinud ta kärusse minna. Lõunauinakud tulid jälle linas või kotis, see pani mind mõtlema, et oleks aeg oma olemas olev kollektsioon välja vahetada, eesmärgiks toekamad linad muretseda. Nii saigi tehtud ja nüüd meil mitu lina mille tihedus ehk gsm 270-320, osad alles nii värsked, et vajavad veel sissetöötamist, aga proovides tundub, et mõte oli õige ja mugavust on jälle juures.
Praegu nohusena on tal ka parem linas magada, sest pikali olles ei lase see nohu just liiga hästi hingata ja ajab ka köhima.

Lapsekandmisega seotult oleme koos Kadriga, kes on muideks sertifitseeritud nõustaja selles vallas, teinud FB lapsekandmise grupis live ülekandeid, kus oleme erineivaid lapsekandmist puudutavaid teemasid ja küsimusi käsitlenud. Eelmisel korral rääkisime rohkem linadest ja tuleval nädalal on plaan teha live, kus juttu rohkem kandekottidest, nii et, keda huvitab ja kes seal grupis veel pole, tulge liituge.
Kodu on meil oma suurepärase valgusega nagu loodud “telestuudioks”, aga kolimise plaani peame siiani, sest tahaks ruumi lastele veidi juurde, seega, kes otsib omale linna parima vaatega kodu, siis meie oma on saadaval (siit näeb kuulutust).

Plaanidest veel nii palju, et jätkame koos sõpradega meie traditsiooniks saanud 3 pere jõulupildistamist. Siiani oleme iga aasta teinud ajutise “stuudio” selleks tarbeks meie koju (sest noh, imeline valgus eks), aga sel korral otsustasime proovida, et kuidas oleks, kui laseks pildid teha hoopis õues, Nii käibki praegu soojade, aga ilusate ja natuke jõuluste outfittide otsimine ja ostmine, ühtteist mul juba lastele olemas ka, loodame nüüd, et sessiooni päeval ilmaga veaks 😀
Eelmisel aastal ma avastasin selle võimaluse viimasel minutil enne jõule, aga sel aastal tean arvestada, et oma jõulukaardid teeme netis Omniva lehel, nii et kel huvi, siis tasub uurida siit (lahe, seal saab kujundada lisaks postkaardile ka oma margi!).

Ja veel kaugemates plaanides mõlgub mõttes kevadine perereis, aga selles osas olen hetkel üsna nõutu, sest valik oleks esimeses hoos jälle Cambrils, kuid hetkel see segadus Kataloonia vs Hispaania osas ei kutsu just pileteid ostma, eks näis, tuleb seda olukorda jälgida ilmselgelt.
Reisimisega seoses ootab oma järge ka Mountain Buggy  ideaalse reisikäru  – Nano, arvustus, loodan selle järgmiseks teieni tuua, sest selle käru puhul pean küll tunnistama, et minu algne skeptilisus on pigem vaimustusega vahetunud, aga sellest siis juba õige pea pikemalt 😉

Siuksed lood ja tegemised meil siis praegu, nüüd siis jälle lastele auru tegema, aga olge te ikka terved ja hoidke end!

IMG_0721

Siis kui ma käisin Minu Väike Maailm poes Kadri juures ja JJ end seal sisse seadis 😀

IMG_0724

Siis kui pere käis trummi ostmas

IMG_1059

Siis kui kollipoisi selga seod ja ütled, et teeme pilti, ole normaalselt

IMG_0852

Siis kui kärus ei magata

FullSizeRender-52

Siis kui teeme linasidumise väljakutset ja õpime lõpuks 31 erinevat sidust (siin mõned näha)

IMG_1291-1

Siis kui uued linad saabusid

IMG_0908

Siis kui fotosessiooni mütsi proovisime

IMG_0924

Siis kui Jenni end Mounutain Buggy Nano reisikärus mugavalt tundis

IMG_1290

Siis kui terveks tahaks saada

Suvi lastega – mis teinud oleme

Ok, alustuseks, mis suvest me räägime eks, ilmad on olnud siiani sellised varakevadise temperatuuriga, hea kui vihmata, aga kindlasti tuulega. Jube tüütu, ausalt öeldes, aga noh, kui mõned kaugemad käigud olemegi hetkel ootele jätnud, siis lähemad tegemised on ikkagi tehtud.

NUKU muuseum
Tallinnas, vanalinnas, NUKU teatri juures on juba aastaid tegutsenud muuseum, piinlik küll, aga sinna teatrisse me JJ-ga pole siiani jõudnud, sest need väiksematele mõeldud etendused on mulle kuidagi suts õõvastava mulje jätnud, aga muuseumi otsustasime üle vaadata. ma täpselt ei tea, et mis see vanuseklass sellele muuseumile mõeldud on, aga tundus, et JJ oli kahepoolesena just seal alumisel piiril, väiksemal seal vist väga põnev ei ole. Aga JJ-l oli põnev, uuris ja uudistas, proovisime kostüüme ja natuke mängis seal mingite konstruktoritega, aga ütleme nii, et mu meelest võiks seal seda ise tegemist-proovimist-katsumist isegi rohkem olla.
Ja kui kõik muu oli muidu tore ja vahva, siis kahju oli ka sellest, et keset päeva kohvik kinni oli – ok, keegi ei lähe muuseumisse kohviku pärast, aga kui oled seal tükk aega mänginud ja ringi vaadanud, siis oleks päris mõnus olnud üks amps põske pista, meil jäi see seal tegemata ja selle asemel kostitasime end hoopis Balti Jaama turul.

IMG_7362IMG_7360IMG_7361

Tallinna Loomaaed
Selle üle võib vaielda, et kas lapsi või ka täiskasvanuid peaks üldse loomaaeda külastama viima, aga meie otsustasime oma sammud sinna seada, loomad on seal nii või naa ja mingu siis meie piletiraha nende heaks.
JJ-l oli sinna jõudes põhimõtteliselt ainult üks siht – mõmmi, kõik muud loomad olid toredad, aga karud olid need, kelle juurde me kindlasti pidime minema ja kes kõige suurema emtosiooni tekitasid, emotsioon number kaks oli kindlasti elevantide juures.
Loomaaeda minnes võtsime kaasa nii käru kui kandekotid ja kui sealt väljusime, siis pidime Teeduga tõdema, et käru kaasa vedamine oli nii tarbetu – mõlemad lapsed olid meil kottidega seljas. JJ-l polnud kõndimise tuju ja me ei treeni ka teda Tallinna maratoniks, et peaksime kuidagi nui neljaks kõndima sundima, kärru polnud mõtet kumbagi panna, sest seal istudes oleks lapsed olnud täpselt kõikvõimalike piirete ja tarade kõrgusel ja näha oleks olnud umbes 0 looma. Ja no endal oli ka palju mõnusam lapsega suhelda, kui ta on kohe sinu juures, saad jutustada, näidata, ei pea kuskile tara peale laps turnima (mida seal oli massiliselt näha ja mida saatis vanemate tänitav vadin:”ära roni nii kõrgele, ära mine sinna, ära mine tänna”. Ja kui lapsed olid seljas, siis oli endal ka maru kerge liikuda ja ei väsitanud nii nagu seda teeks niisama süles tassimine.
Olime seal päris mitu tundi, lõpetuseks käisime selles lasteloomaaia osas ka, mis on mu meelest suht tarbetu osa ja võiks vabalt ka olemata olla. Küll aga, on seal kõrval see uus keskkonnaharidusekeskus, kus sees on tore nurgake võimalusega väikseid loomi lähedalt näha, seal oli JJ küll päris pikalt uudistamas. Samas majas on ka meenepood, mis oma valikuga üllatas – ei olnud mingi suvaline pudi-padi vaid suuuuur valik pehmeid loomi ja kõiksugu muud kraami loomade ja loomaaiaga seonduvat. Aga selle poe toredat valikut silmas pidades oli võrdlemisi veider mu jaoks see, et miks keset loomaaeda oli ka paar sellist täiesti suvalist hiinakräpi müügiletti – milleks seda rämpsu müüa-osta ja liiatigi veel loomaaias, ma ei tea.
Külastuse lõpuks olid mõlemad lapsed nii väsinud, et jäid magama, kui Jenni jaoks on kandekotis – linas magamine täiesti tavaline, siis JJ magas nii esimest korda ja uni oli lausa sedavõrd magus, et ärkas ta alles siis, kui olime Prismas toidushoppingut lõpetamas 😀
Tegelikult oli loomaaias tore ja ilmselt lähme sinna veel, sest palju kohti ja loomi jäi seal sel korral vaatamata.

IMG_7450IMG_7454IMG_7457IMG_7469

Rõõmsate Laste Festival
Laupäeval tegime väljasõidu Pärnusse, aga mitte end randa grillima vaid hoopis Rõõmsate Laste festivalile. Eelmisel aastal me magasime selle kuidagi maha, aga sel aastal tundus see suurepärase variandina, et natuke Tallinnast välja ka saada. Üritus oli vahva, kohal oli vist küll suurem osa Eesti lastedisaini tegijatest, lisaks muud põnevat lastele ja lastega seotult, tegevusi, mänge, muusikat ja head sööki. Isegi ilm pidas end võrdlemisi normaalselt üleval ja kui alguses tundus, et pagan võtaks, jälle pilves ja jahe, siis õnneks selle põhilise aja, mis me seal veetsime, oli päike väljas ja täitsa suve moodi olemine. JJ lemmik oli sealne väike takistusrada ja maasikad… ta vist toitus sel päeval ainult maasikatest 😀 ringi liikusime jälle kandekottidega, mis oli super mugav lahendus, kui lapsed seal trallimisest väsisid, neid samu maasikaidki sõi JJ Teedu seljas olles – jah issi valge särk sai küll mõned plekid, aga õnneks meil on pesumasin täitsa töökorras 😀
Usun, et see festival toimub ka järgmisel aastal, nii et selle võite omale juba plaanidesse kirja panna.

IMG_7483

Siis kui veidi külm oli – õnneks kandelina töötab ka tekina 😀

IMG_7485

IMG_7486

maasikad-maasikad-maasikad

Tänast ilma vaadates tundub muidugi, et see päris suvi vist nüüd siiski algas, aga meil hetkel suuremaid plaane rohkem väga polegi. Kui siis ehk õnnestub veel enne JJ lasteaiaga alustamist teha päevareis Helsingisse, et minna Linnamäe lõbustusparki ja SeaLife’i, kus ma usun, et talle väga-väga meeldiks, aga peame vaatama, kuidas see minek õnnestub, sest Teedul puhkus nüüd läbi ja üksi ma kahe lapsega terveks päevaks nii minna ei tihka. JJ muidugi on nüüd enda jaoks Muumid ka avastanud, aga otsustasime, et Muumimaale, sel aastal ei hakka minema ja lähme järgmine suvi kui Jenni ka juba veidi neist midagi mõikab.
Ja kui kellelgi on lahedaid soovitusi, kuhu minna-mida teha lastega, siis võib need meie poole teele panna 😀

Uut mänguasjariiulis: Pentomino ja sorteerimismäng

Alustame sellest, et kuigi mingeid mänguasju annab ise meisterdada ja teha, siis olen mina piisavalt mugav ja mitte nii osav inimene, et näiteks puutöö jätan kellelegi teisele. Aga just puidust lahedad mänguasjad on me pere mänguasja riiulisse viimati tee leidnud.

Valisin tükk aega Memme.ee lehelt, et mis võiks olla praegu JJ-le eakohane, huvipakkuv ja samas ka mitte liiga keeruline, ütlen kohe ära, et valida on tegelikult raske, sest kõik need taolised arendavad mänguasjad on nii lahedad, et võtta tahaks rohkem kui paar. Küll aga pole kodu kummist ja asju  kuhjata pole ka mõtet, nii siis saabusid pärast pikka kaalumist meile Pentomino ja sorteerimiskausid (mõlemad firmalt Grimm’s). Mänguasju valides on mõistlik jälgida ka seda, et need oleksid sellised pika kasutusajaga ja laps ei kasvaks neist kohe välja, nii jätkub mängulusti kauemaks.

uutriiulis

Ma esialgu tegelikult ikka arvasin, et Pentomino on JJ jaoks hetkel veel ehk igav või, et ta ei tunne selle vastu väga huvi – aga ma eksisin täiesti. Nii kui karbi lahti saime, omastas ta kõik klotsid ja hakkas neid seal omavahel sobitama, kuna ta on tõesti suur puslede fänn, siis ma arvan, et see on tema jaoks nagu fantaasia pusle, pane kokku kuidas tahad, ikka tuleb midagi. Koos oleme me muidugi ka kaasas olnud juhendi järgi teinud ruumilisi kujundeid ja maas erineva pikkusega jadasid – puidust tetris ju 😀
Oluline osa mägimise juures on tegelikult ka lapse ja vanema vahelisel suhtlusel, jah, JJ mängib ka omette sellega, aga oluliselt kauem ja huvitavam on ikka siis, kui kas mina või Teet temaga koos on. Siis saame värve õppida, saame rääkida, mis tükk seal millega sobitud, tema saab erinevaid tükke kokku panna ja siis veenduda, et kas need kokku lähevad või ei ja muidugi saab ka õppida nö juhendit lugema, et teha pildi järgi valmis sama asi ning lisaks on see kõik ka hea harjutus püsivuse hoidmiseks.
Ja siinkohal ei hakka ma üldse salgama, et mõnel õhtul kui lapsed juba magavad, siis mängime me ise selle Pentominoga.
Ja paslik ongi mainida, et Pentomino näol ei ole tegemist mingi nn titeka asjaga, millest laps kiirelt välja kasvab vaid võimalusi ja nn mänge on suurtelegi neid klotse kasutades (loe näiteks siit).

Teiseks variandiks sai sorteerimise kausside komplekt, see jälle tundus lihtsalt peale vaadates hästi põnev, kuigi ma tol hetkel väga ei mõelnud, et mida või kuidas JJ sellega mängida võiks.
Aga muidugi tõestavad lapsed, et võimalused on lõputud ja piiriks ainult fantaasia 😀  Esimese asjana õppis JJ näiteks kohe ära uue oskuse – pintsettide kasutamise (mis siis, et siin mängus need hiiglama suured), edasi siis hakkasimegi sorteerimisega tegelema, värvi järgi, kujundi järgi , kausidesse sisse, kaussidest välja. Jälle on need ka head vahendid värvide õppimiseks.
JJ on meil ka päris suur sushi sõber, nii et see pintseti kasutamine ehk aitab kaasa varsti ka pulkade kasutama õppimisele 😀

Mis mulle mõlema mängu juures veel meeldib on see, et neid on hea riiulis hoiustada, pärast mängu saab kõik osad ilusti karpi/kaussidesse ära panna ja midagi ei jää vedelema, nii et korra hoidmise osas ka hea harjutus.

Muidugi ei ole taolised mänguasjad just odavad, aga nagu postituse alguses mainisin, siis ma arvan, et on päris normaalne kellegi teise vaeva eest ka maksta, kindlasti ei teeks ma ise neid asju odavamalt kui peaksin ostma materjalid, siis neid siin lõikama ja lihvima (selleks on ka vahendeid vaja), siis leidma ka lastele kasutamiseks sobilikud värvid, need ostma + kogu ajakulu, mis läheks valmistamisele. Aa ja esimese eelistusena ma korteris elades mingit puutööd üldse ette ei võtaks 🙂
Kohti selliste veidi teistmoodi mänguasjade soetamiseks tekib õnneks aina juurde, meie valikuks olnud Memme.ee pood meeldib mulle isiklikult sellepärast, et seda poodi peab üks vahva pere, kus on samuti kasvamas väike poiss koos väikse õega, kes muideks on sündinud ühel ja samal päeval, aga paariaastase vahega 😀 ja kus terve pere peabki oluliseks selliste lastesõbralike ja arendavate asjade kättesaadavust.
Nii paneme koos selle pere ema Danielaga välja ka väikse loosikingituse lugejatele – “viltune torn vildist padjakestega”. See osavusmäng on muideks nii mõnusalt väike oma mõõtmetelt, et vabalt võib ka reisile kaasa võtta 😉

Seega, kes soovib seda põnevat torni omale võita: kirjuta kommentaaridesse, milliseid puidust mänguasju teie pere mänuasjariiulist leida võib, mille järgi olete valiku teinud, kas midagi Memme.ee valikust tundub veel huvitav?
Võitja loosin välja juba laupäeval! 

pentomino2sorting1pentomino1sortin2

jennim2ngib

Ma ei saanud ju ometigi ka Jennit uuest mänguasjast ilma jätta, nii sai valitud talle see puidust kõrin ja nagu pildilt näha, siis preili kiitis heaks!

 

Kes magab, kus magab, kas magab…

Eelmise postituse juures mainiti, et võiksin kirjutada ka JJ ja Jenni unest ja magamise korraldusest meie peres. Ma pole seda teemat väga käsitlenud, sest nagu paljud muud asjad on ka see magamine meil üsna lihtsalt kulgenud ja suuri ning igapäevaseid(õhtuseid) draamasid meil ei esine.

Kes kus?
Eelmine suvi kolis JJ meie kaisust oma tuppa oma voodisse. Voodi on tal Ikea Kura, mille keerasime põhimõtteliselt tagurpidi, nii, et sisuliselt magaks ta nagu maas – nii polnud ja pole ohtu, et ta voodist maha kukuks. Ühtlasi ei piira see voodi teda kuidagi ja ta on algusest peale sinna ja sealt välja iseseisvalt saanud.
Jenni jaoks tõime võrevoodi oma voodi kõrvale ja plaan oli, et tema hakkab siis seal magama. Siin kohal on aga need kaks last väga erinevad – kui JJ-le sobis juba sünnist magada ka öösel oma voodis, siis Jennile see ei ole sobinud. Tema on täielik kaisukas ja magabki meie voodis, nüüd, kus ta on pooleaastane, olen teda siiski proovinud mõned korrad jälle võrekasse ööseks magama panna, aga hiljemalt poole öö pealt kolib ta ikka kaissu.

Kas lapsed ikka magavad ööläbi?
Ei, ei maga ja päris ausalt ei näe ma selles ka erilist probleemi. Näiteks JJ magas beebina pikka aega terved ööd, ühel hetkel see muutus ja 10-11 kuu kandis oli ärkamisi rohkem kui kokku lugeda jaksasin. Nüüd oma toas magades on mõni öö selline, kus ta tõesti ei ärka enne hommikut, aga on ka neid (ja oluliselt tihedamini), kus ta ärkab, tahab juua, näeb paha und või on miskit muud häda. Meil on nii praegu “tööjaotus”, et JJ öiste muredega tegeleb Teet ja minu hoole all on siis Jenni.
Ka Jenni ei maga öö läbi, ta on seda vist ühe korra selle poole aasta jooksul teinud. Hammaste tuleku ajal oli ärkamisi 1.5h järel, praegu on tavaline, et öö jooksul tahab ta umbes 2-3 korda süüa ja siis magab kohe edasi (on vist mingi teooria, et 6-kuune ei peaks öösel sööma, noh, mina nii ei arva, sest rinnapiim on ka janu kustutamiseks ja enne annangi tissi kui et hakkan mingit vett suruma).
Samas magama lähevad mõlemad lapsed üsna hästi, JJ puhul muidugi mängib rolli see, kui päev on ärevam olnud, oleme ise külas käinud ja on suurem trall teiste lastega olnud vms, Jenni on aga magama jäämise osas super. Annan õhtul rinda, panen ta meie voodisse, olen seal natuke tema juures ja juba ta magabki.
Mäletan, et umbes samal ajal oli JJ magama panek paras trall, sest enam ta tissi otsas ei jäänud (nagu sünnist saati oli harjunud) ja siis see uni kuidagi ei tahtnud tulla. Jenni pole aga kunagi tissi otsas magama jäänud ja nii oskabki ta lihtsalt nö ise jääda. Jei!

Aga unekoolid, nipid-trikid?
Ma ütlen kohe ära, et igasugune “las laps nutab end üksi magama” jutt on minu arust lihtsalt kohutavalt rumal. Ma ei hakka üldse arutlema, et aga mõnel on see kuidagi aidanud/toiminud, sest eks inimene kohanebki kõigega, ka väike laps, kelle vanemad ta oma tuppa üksi nutma jätavad.
Ma ei pea tegelikult üldse väga mõistlikuks selle une teemal suurt võimlemist, sest väikeste lastega lihtsalt on nii, et mis täna on ühtviisi on homme teisiti. Milleks üritada näiteks 2 nädalat ühte-kahte öist ärkamist vahele jätta, kui sellest ülejärgmisel nädalal tulevad hambad ja võib olla istutegi kogu öö üleval. Minu soovitus on lihtsalt vooluga kaasa minna, kui vaja, siis ärkad, teed vajalikud toimingud ära ja magate edasi
Mis seal salata, vahel see väikeste lastega elu ongi natuke väsitav, aga saab hakkama ja see kõik on mööduv.
Näiteks nendel aegadel, kus Jennil on see hammastest tulenev trall olnud, olen ma ise väikse uinaku teinud, kui Teet töölt koju jõuab ja lapsed nn üle võtab. Kui JJ oli veel beebi ja kodus oli ainult üks laps, siis magasingi päeval samal ajal kui tema.

Päevauned
JJ magab päeval ühe une ja alati õues kärus, Jennil on hetkel 3 und, hommikupoolikul üks lühike uinak (voodis või kärus, aga toas), pikem lõunauni, mille ta teeb koos JJ-ga rõdul ja õhtupoolikul siis jälle üks lühem uinak. Ööunne minnakse siin 21-22 vahel ja seda mõlemad lapsed.
See soovitus on mul küll, et kes alles otsib oma kodu ja tahab seal lastega elama hakata, siis rõdu/terrass on “must have”, lapsed saavad iga ilmaga õue magama ja emme saab natuke oma asjadega tegeleda.
Ja siinkohal pean kiitma jälle meie Bugaboo Donkey käru, kus mõlemad lapsed oma päevaune koos saavad teha, parim otsus ever!

Mis edasi plaanis
Mõlgutame mõtteid, et varsti võiks Jenni JJ-ga ühte tuppa magama kolida küll. Kui selle KURA voodi ostsime, siis arvestus oli, et mingi hetk kolib Jenni sinna alla magama ja siis JJ läheb üles, aga hetkel on JJ selleks veel minu meelest veidi liiga väike. Seega, kui selle ühte tuppa kolimise ette võtame, siis ilmselt läheb ka Jennile esialgu madrats maha. Muide, keda huvitab Montessori õpetus, siis see nn maas magamine on selle kohaselt soovitatav juba beebidele – just, et laps ei oleks voodis nn lõksus või piiratud – nii saab ta ärgates näiteks kohe oma toas mängima asuda ja ei vaja selleks vanemat, kes teda peab voodist välja aitama.

Kui ma üldse midagi soovitada oskan, siis seda, et jälgi oma last ja tee nii nagu teil koos parasjagu parem on – kui uni on rahulikum ja pikem kaisus magades, siis milleks joosta ööläbi võrevoodi vahet, kui beebi tahab öösel rinda, siis milleks keelata, teooriaid on igasuguseid, aga lõpuks on ikka iga pere isemoodi ja lähtuda tulebki sellest, mis perele sobib.

IMG_5088

õue tudula

IMG_5167

tubane tudula