Juhhei- uus kodu ja oo õudust – kolimine

Aega läks aga asja sai ja tõepoolest on meil nüüd uus kodu, kuhu oma perega veel mõnusamalt ära mahume. Uus kodu ootab vaid seda, et me sisse koliks, aga oeh, see polegi nii kerge kui ehk alguses tundus.

Normaalne on vist kolida nii, et ühel päeval pakid kõik asjad kokku, viid need uude kohta ja pakid lahti ja oledki kolinud – meil teeb asja mõneti lihtsamaks ja samal ajal natuke nagu raskemaks see, et uus kodu on samal tänaval vaat et peaaegu naabermajas. Nii tundus, et oh, mis see siis ära ei ole, võtame aga asjad järjest näppu ja viime ühest majast teise. Muidugi jõudsime me ühe päevaga ära kolida enam vähem kogu lastetoa, aga muuks enam aega ei jagunud, sest tegelikult võtab see pakkimine ja majade vahel jalutamine ja liftidega sõitmine päris kõvasti aega. Nii me siis oleme praegu – lastetuba on ühes kodus ja meie kõige muuga veel teises 😀 Ootame, et tekiks aega, aga ega seda ilmselt nädala sees ei leia ka.

Hakkasime ka mõtlema, et äkki oleks abi, kui võtta mõni kolimisfirma, eriti suuremat mööblit silmas pidades, mida endal pigem raske siit ühest majast teise tarida, nii et kui kellelgi on soovitusi, andke märku 🙂

No ja siis on köök – õigemini, seda ei ole. Kuna meie uus kodu on päris uus, siis ostetud sai see ilma köögita ja see tuli meil omal muretseda, valituks sai Ikea, sest see oli kõige kiirem variant ja boonusena ka kõige odavam. Esialgu tegime oma projekti Soome Ikeas, hind ei olnud midagi hullu, otsisime vahendusfirma ja olime peaaegu otsustanud, aga kuna teada on, et Leedu omas asjad soodsamad, siis tegin kiirelt sama köögi ka seal lehel ja no mis seal salata – vahe pea 700€, samas, kuidagi peab ju sealt need asjad kätte ka saama ja ise Leetu sõitmine ei olnud meil variant. Kui Soomest tellimisel oleks olnud transport ca 200-250€, siis Leedust toomiseks leidsime lõpuks vahendusfirma, kes tõi sealt vajaliku kraami ca 300€ eest. Nii oligi selge, et igati mõistlikum on see Leedu variant käiku lasta, tellisime oma asjad reedel (kasutasime ekspresskuller.ee) ja kätte pidime saama esmaspäeval. Suur oli üllatus, kui pühapäeva õhtul juba helistati, et kas oleme olemas, et saaks asjad kohe ära tuua. OMG – kogu seda kraami oli ikka tõsiselt palju, aga lõpuks sai see tuppa tassitud ja ootab nüüd kokku monteerimist, sest pühapäeva selleks enam ei jagunud.
Tehnika, mida me Ikeast ei võtnud, tuleb homme, ideaalis võiks siis täna selle mööbli kokku saada, homme tehnika sisse, aga ma paraku nii optimistlik ei julge hetkel olla.
Lisaks köögile ootavad veel kardinad magamistubadesse ette saamist ning lambid lakke jõudmist – kui kõik see tehtud,võiks päriselt sisse kolida. Eesmärk on nädalavahetuseks siiski kõik valmis saada, sest tahaks oma praeguse kodu ka uuele omanikule ikka piisava aja enne jõule üle anda.

Jõulud tulevad meil uues kodus, mis tundub kuidagi eriti mõnus variant sisse elamiseks ja õige kodutunde tekkimiseks – saaks selle vahpealse segasumma suvila aja nüüd ometigi kuidagi kiiremini mööda vaid.

IMG_9821

Üks varasügisene pilt, kui lapsed koduga tutvumas käisid

 

Advertisements

Jõulukingid ühesele ja kolmesele

Eelmises postituses kirjutasin, mis peitub meie laste advendikalendris, täna avan veidi kingikoti sisu, sest hetkel veel aega on ja, kes ideid otsib jõuab siit neid soovi korral realiseerida.

Alustame väiksest Jennist, kes polegi enam nii väga väike vaid hoopis üsna asjalik tegelane. Temaga on selles mõttes keeruline, et meil on ju JJ-st sellele eale kohaseid asju järel ja ei tahaks niisama midagi kokku kuhjata. Kinke valides mõtlesin sellele, et kuidas neid asju kasutada saab ja panin rõhku sellele, et lisaks üksi nokitsemisele saaks nende asjadega mitmekesi mängida. Nii leiabki Jenni enda nimega pakkidest ühe vahva looma loto ning Smart Gamesi Jänkupeituse. Need mõlemad mängud on märgitud vanusele 2+, aga kuna Jenni on jõulude ajal juba peaaegu 1.5, siis pigem kingime asjad, millesse saab nö kasvada, kui et midagi, mis ülejärgmine päev juba liiga titekas on.

JJ-ga oli mul plaan juba mõnda aega valmis, aga vajas järgi proovimist, õigemini üks suurem kingitus vajas testimist, et ega äkki selleks veel liiga vara ei ole.
Esimene kingitus on lihtne kuna JJ-l on päris arvestatav puslede kollektsioon, mis igapäevaselt käigus, siis lisame sinna vähemalt ühe pusle (hetkel lähevad 30tk variandid, vaatame, kas tuleb samast sarjast või peaks midagi veidi keerukamat vaatama).
Teine kingitus on siis see, mida ma vist juba pool aastat olen vaadanud ja mõelnud ja oodanud, et JJ kasvaks 😀 Selleks on OSMO, mis on selline tore ipadiga ühilduv asi, kus äpid ja füüsilised mängud teevad koostööd. Esimeseks mänguks ja kuuse alt pakist leiab JJ koos Osmo baasiga Tangrami, mida saime vahepeal sõpradelt proovida (kes meid Instagramis jälgib see kindlasti nägi ka üht pilti sellest) ja millega ta oma ea kohta üsna hästi hakkama saab. Tegelikult tellisin talle terve suure explorer kiti, kus lisaks Tangramile on Monster joonistamine, numbrite ja tähtede õppimine ning isegi programmeerimise mäng, aga nendeks on veel veidi vara ja annan need kätte aja jooksul. Küll aga on mul plaan, et kuna JJ sünnipäev on loetud päevad pärast jõule, siis Monster joonistamismängu saab ta meilt sünnipäevaks – nii on see Osmo mitme tähtpäeva tarbeks 🙂
Mõeldud on see Osmo pisut vanematele, aga kuna me tegutseme ja mängime sellega kõik koos, siis sobib see juba praegu ja ajaga lähevad need tegevused siis lihtsalt keerulisemaks. Juba seal explorer kitis olevatele asjadele saab jooksvalt juurde osta ka erinevaid mänge, mida Osmole järjest juurde tuleb.
Ipad on meil olemas, üsna vana ja seisab muidu niisama, aga Osmoga täiesti ühilduv (iPad2) ning selliseks mängimiseks igati sobiv.

Ja kuigi see Osmo on ju kasutamiseks mõlemale ja ei ole väga sellist “minu-sinu” asja, siis ühe ühise kingi plaanin ka neile veel lisaks teha. Praegu on suht suur hitt meil SmartGamesi Punamütsikese mäng, kus ka terve pere koos saab mängida ja nii tuleb ilmselt üks mäng neile samast sarjast veel, kaalun hetkel, kas Kolm Põrsakest või veoautoga mäng Trucky 3 – aga neid mänge julgen soovitada küll 🙂

Tegelikult on muidugi suurim kink see, et täna saime oma uue kodu võtmed kätte ja eesmärk on jõulud juba seal veeta, aga sellest kõigest räägin lähemalt juba õige varsti.

large

Kas päkapikud tulevad ja mida nad toovad?

Jah, kodus hakkavad meil päkapikud käima – või tegelikult, vist ei hakka ka. See tähendab, et igal detsembrikuu hommikul lapsi üllatus ootab, aga seda advendikalendri kujul ja ilma suurema päkapikkudele rõhumiseta. Päkapikkudest võime jutte lugeda ja pilte vaadata, aga mulle tundub advendikalender väikestele lastele kuidagi arusaadavama lahendusena.

Mis advendikalendrist siis leida võib? – otsustasin, et pigem olgu hommikul väike magus amps, kui et mingi suvaline pudi-padi. Ka pliiatseid jms tarbeid ei hakka sinna panema, neid saavad lapsed niigi ja meil ei täidaks need lihtsalt üllatusena eesmärki.
Teine asi on see, et kui JJ saaks hommikul kalendrist mingi asja, siis võib tal tekkida soov see lasteaeda kaasa võtta, aga see ei ole just parim variant – söödava kingi jõuab ta kodus või teel aeda põske pista.
Aga mõelnud olen ma nii, et neil päevil, mis jäävad nädalavahetusele leiavad lapsed vähemalt ühel päeval kalendrist ka mõne mänguasja.

Söödav kalendri sisu tuleb mul Organixi ja Beari sortimendist. Oleme nüüd sealt suurema osa kraamist ära degusteerinud, tean, mis on laste lemmikud ja millised palad on sellised, et sobiks hommikuks. Valikusse tulevad erinevad Organixi müslibatoonid ja puuviljabatoonid – nende juures on hea see, et saab osta kohe karbiga, kus kõike 6tk sees ja on olemas ka mini versioonid. Lisaks siis ka Bear kommid ja puuviljarullid – mis jällegi on mõnusalt pisikesed pakid, et lapsed ei söö hommikul kommist kõhtu täis. Muideks, kuni 4.12 kehtib estgenic.ee lehel osteldes sooduskood “lucky13” 🙂

Nädalavahetuse mänguasjad on erinevatest kohtadest ja olemuselt ka erinevad – näiteks tuleb paar väikest Grimmi’si ehituskomplekti, et juba olemas olevatega kombineerides saaks suuremalt ja põnevamalt ehitada.
Ja siis Sonny Angels väiksed nukud, mis ootamatult meie lastele väga meeldivad ja millega koos mängitakse ja isegi õhtul voodisse kaissu võetakse. Need nukud on selline topelt üllatus, sest need on nn pimepakkides ja ei tea ka mina, milline tegelane end seal karbis peidab.
Ning mõni lahe mänguauto Gokilt, mille JJ kunagi Scandikidsis poodi mängutoana kasutades avastas ja millest mõni on siiani igapäevaselt kasutuses, kuid hakkab tormilistele sõitudele alla vanduma ning vajaks väljavahetamist.

Advendikalendriks on meil jätkuvalt eelmine aasta HM-ist ostetud kangast variant, mida täidan jooksvalt, sest siis ei ole kõik asjad koguaeg silme all ja ei pea üllatusi eraldi pakkima ka.
Varsti kirjutan ka sellest, mida meie lapsed kuuse alt saabuvatel jõuludel leiavad – nii et kellel pea tühi, ehk saate ideid 🙂

Siin mõned meie lemmikud snäkid, mis advendikalendris end peitma hakkavad

Grimm’s tornid, Goki autod ja Sonny Angel nukud

Uued maitsed – Heavenly Tasty Organic

Kuna meile meeldib uusi asju proovida ja eriti kui need uued asjad on taas mahedad ja maitsvad snäkid, siis degusteerisime JJ ja Jenniga sel korral Heavenly Tasty Organic erinevaid snäkke ja tuubipüreesid.

IMG_2019-2

Ma alustaks neist püreedest – loomulikult on kõik meie pere liikmed püreedest tegelikult välja kasvanud, aga vahel on see tuubikas nagu mini smuuti, mis kiirel hetkel või väljas olles on hea ja lihtne “amps” – HTO valikust olid meil mango-õuna-banaani ja maasika-õuna-banaani tuubid, kus lisaks mainitud heale on sees veel ka kookospiim. Meie lapsed kiitisd need maitsed heaks ja küllap tahaks neid teinegi kord.

Ülejäänud asjad olid rohkem sellised klassikalised snäkid, mõnda neist hea pakendi tõttu mõnus kiirelt kotti pista, mõne jaoks töötab paremini snäkitops. Meie lemmikud nendest valikutest olid õuna ja spinatimaitselised ning banaani ja kõrvitsamaitselised vahvlid. Need maitsesid hästi – meeldivalt mahedad ning lisaks sellele on pakendatud vahvlid kolmekaupa väikestesse pakkidesse ja nii super hea kaasa võtta.
Snäkkidest teisteks lemmikuteks said mini rõngad, mis mu meelest võiks olla hea vaheldus neile, kes muidu kamapallide sõbrad. Neid võib ka marjadega koos jogurti sisse panna näiteks, aga meie lapsed sõid neid hea meelega lihtsalt snäkitopsist.

Ja siis oli kolm toodet, mis lastele nii väga lemmikud ei olnud, aga hoopis suurtele meeldisid 😀 Väga maitsekad on erinevad juurviljavahvlid, proovisime peedi ja sibulaga ning porgandi ja köömnetega. Kui tavaliselt on need lastesnäkid üsna vähese maitsega, siis nende puhul maitse puuduse üle ei saa kindlasti kurta ja kuna tegemist ei ole ehk ka kõige levinumate maitse kombinatsioonidega, siis seepärast lastele tundusid need veidi võõrad – samas, hea võimalus neid maitseid tutvustada.
Sama intensiivse maitsega on ka rosmariiniga “leivapulgad”, mida niisama paljalt söömise asemel võiks kasta dipi sisse või näksida hoopis püreesupi kõrvale 🙂

Igatahes oli see degusteerimine väga põnev, sest uusi maitseid oli küllaga ja need Heavenly Tasty Organic snäkid sobivad kindlasti neile, kelle jaoks tavalised “beebisnäkid” liiga igavaks jääavad 😀
Kes soovib proovida, siis kasutage estgenic.ee lehel sooduskoodi “Lucky13”, mis annab -10% soodustust kuni 04.12.2017 (kõigile toodetele).

IMG_2024

Lemmikud õuna ja spinatiga vahvlid

IMG_2020IMG_2034

IMG_2080

Rohke maitsega juurviljavahvlid

Kiire lõunasöök

Eile tegin Jennile frikadelli suppi, aga see muidugi lõppes sellega, et ta sõi taldrikust ära viimse kui ühe frikadelli ja ei puutunud mitte midagi muud. Läbi häda saime ikka mõne porgandi ja lillkapsa ampsu ka sisse, aga no kogused ei olnud märkimisväärsed. Seega mõtlesin tasakaaluks täna midagi lihavaba teha.

Meie pere on kõigesööjad ehk et ei jälgi ühtki suunda, peale selle, et ma paraku jah, laktoosi ei talu, kuid see seab piiranguid vaid nii palju, et tavapiimaga ma kohvi juua ei saa.
Lastel siiani mingeid vastunäidustusi millelegi ei ole ja nii on neile kõik pakutav. Samas vahel on pea ideedest tühi või juhtub hoopis see, et teed muudkui oma vanu tuttavaid asju ja vaheldusest või uudsusest jääb puudu. Selleks puhuks meeldib mulle teinekord kokaraamatuid sirvida ja mis beebidesse-lastesse puutub, siis on üks päris inspireeriv raamat see ” Väikelapse Mahetoit. Beebipere kokaraamat”, kust ka tänane kerge lõunasöök pärines.

Kuna Jennile maitseb muna ja maitseb avokaado (oli üks esimesi asju, mis talle meeldis), siis tundus hea variant proovida lõpuks avokaado-munarulle.
Ega sellest lihtsamat retsepti on vist raske välja mõelda ja eriti sobilik on see muidugi ka hommikusöögiks, sest valmib ruttu ega ole keerulisem kui pudru keetmine.

Vaja läks kolme muna, ühte avokaadot, paar supilusikatäit piima, sorts õli, pipart ja ideaalis basiilikut (aga seda meil täna polnud ja sai ka ilma hakkama), ma lisasin ka veidi juustu.
Muna koos piima ja pipraga tuleks lahti kloppida, panna õliga pannile ja lasta küpseda, kui see sisuliselt omlett on valmis, siis tõstad taldrikule jahtuma ning sel ajal teed valmis avokaado püree (küpse avokaado puhul tähendab see lihtsalt sisu välja kaapimist koorest).
Siis määrid selle avokaado jahtunud omletile ja keerad rulli ning lõikad ampsudeks. Pärast jäin mõtlema, et sinna vahele oleks võinud ka viilutatud kirsstomatit näiteks panna, lisab maitset ja veidi värvi.
Igatahes võtab see kõik kokku ehk 10 minutit ja kiire eine ootab söömist.

Jenni jäi rahule.
Aga, kel häid retsepte, mis lastele meeldivad, jagage julgelt.

IMG_1923IMG_1924IMG_1925IMG_1935

Väike ja lahe reisikäru – Mountain Buggy Nano

Veel üsna hiljuti ei arvanud ma super väikestest kärudest eriti mitte midagi, polnud seni tundnud millegi sellise järele vajadust lihtsalt. Nüüd, kus uues autos on istekohti meil viie asemel seitse on selle arvelt pagasiruumi aga vähem kui varem ning imepisike käru ongi enam-vähem ainus mis siis autosse mahub.
Taolisi mikro kärusid tuleb praegu kõigilt brändidelt nagu seeni pärast vihma, kuid Mountain Buggy Nano on turul olnud juba hea mitu aastat ja nautinud paljude perede lemmiku staatust – nüüd, kus saime seda proovida, mõistan miks see nii on.

Me kasutame käru aina vähem, aga vahel on vaja kuskile pikemalt minnes siiski võimalust, et üks lastest saaks ka kärus puhata või lausa pikutada, näiteks viimati Soomes käies oli sellisest minikärust suur abi, aga mõnel päeval on hea haarata see väike  käru ning sellega JJ-le lasteaeda järgi minna (muidugi kui lund ei ole) või hoopis kiire poetuur, kus lapsekandmine ei ole variant kuna tahan näiteks ise midagi selga proovida.
Lennukiga reisides ei ole meil veel õnnestunud Nanot proovida, aga oma mõõtudelt peaks see kokkupandult olema ka käsipagasimõõdus, nii et selle saab ka lennukisalongi kaasa võtta.

IMG_0924

Siis kui Jenni end Mounutain Buggy Nano reisikärus mugavalt tundis

Mõned tehnilised andmed:

  • käru kaal on 5.9kg
  • kandevõime on 20kg
  • iste ei käi päris täislamavasse, kuid seljatoe saab lasta üsna pikali asendisse ning veidi suuremale beebile peaks see täitsa sobilik olema. Istme pikkus on 79cm, lamavas asendis on ka õhutusava võimalik avada
  • istmel saab jalatuge tõsta, mis teeb magamisasendi mugavamaks ja erinevalt mõnest teisest minikärust ei ole sellega tunnet, et laps kärust välja libiseb 😀
  • 5-puntki turvarihmad
  • lükkesanga kõrgus on fikseeritud ca 100cm kõrgusele, sanga küljes on käepael
  • jalgpidur, mis on plätusõbralik
  • rattad on kummi-plastiku segust
  • kokku pannes on olemas kandesang ja õlarihm, kaasas ka kandekott kärule
  • mõõdud kokkupandult 54 x 31 x 51cm
  • lisadena on võimalik osta turvakaar, snäkikandik, turvahälli adapterid ja beebikookon
  • Meil oli lisana kasutuses Mountain Buggy Freerider ehk siis tõukeratas, mille saab kinnitada ka käru taha nagu seisulaua, aga soovi korral saab suurem laps sellega sõita nagu tavalise tõukerattaga. See Freerider sobib ka teistele MB kärudele

Kasutusmugavus

Nano eristub minu meelest mitmest teisest mini kärust oma istme poolest, see, et jalatuge saab tõsta, annab päris palju mugavust juurde, näiteks BJ Touris oli mul pidevalt tunne, et väike Jenni lihtsalt “voolab” sealt välja ning üldse mahtus istuma justkui ainult poole tagumikuga.
Turvarihmasid on lihtne kinnitada ja avanevad need korraga, soovi korral saab kinnitada ka ainult õlerihmad või ainult puusa ümber tulevad rihmad. Kaarvari ei ole just suurim, mida siin mail nähtud, aga tegelikult ajab asja päris kendasti ära. Kuna iste ei käi täislamavasse, siis ei ole ka sellist vajadust, et vari oluliselt suuremalt või madalamalt ette käiks ning laps saab olla päikse eest küll peidus kuid samal ajal ka ringivaadata. Piiluakent kaarvarjul ei ole, otseselt puudust ka ei tunne, käru tagant saab varju vahelt ka piiluda kui väga peaks vaja olema. Ainuke hetk, kui see vari veidi veider mu jaoks on, on siis kui see täiesti eest ära lükata, siis jääb see lükesangast hoides kuidagi ette ja pole parim asetus.
Lükkesang on fikseeritud, ise mõõtes sain 100cm kõrguseks, minu jaoks on piisav, aga väga lühikestel või hoopis väga pikkadel lükkajatel võib olla ebamugav – eks oleneb kuidas keegi on harjunud ka.
Pakikorv ei saagi sellisel kärul eriti mahukas olla, kuid väiksem seljakott või pisut poekraami õnnestub sinna edukalt paigutada – läheneda tasub pakikorvile pigem käru eest küljest.

Ma ütlen ausalt, et seni kuni ma Nano piltidelt vaatasin, olin ma selle suhtes üsna skeptiline – see lihtsalt tundus alati kuidagi eriti veidra kujuga. Reaalsuses pean ma oma sõnu sööma, sest mulle täiega meeldib see omapärane disainijoon ja kuidagi nii äge ja mõnus on seda lükata – nii et ei tea, mis maagia siia sisse on ehitatud 😀
Meil oli kasutuses üleni must Nano, aga on saada ka punase ja sinise katusega ning igal aastal teeb Mountain Buggy ka erikollektsiooni, kus on varju peal kujutatud selle aasta hiina kalendri looma – juba on näha ka 2018. aasta varjusid ja need on siis koertega (tasub järgi vaadata, sest see näeb tõesti lahe välja).

Kel huvi ja vajadus mõnusa pisikese reisikäru järele, siis novembris on Babyshop.ee-s ka sellele kärule tore pakkumine, nimelt saab Nano ostuga kaasa ka reisimiseks (aga miks mitte ka kodus) sobiliku söögitooli POD. Pakkumist vaata siit.

IMG_1831-1IMG_1836

IMG_1837

Ka poes kitsastest riiulivahedest saab Nanoga kergelt läbi

IMG_1834

Trammis, katsetasime ka tipptunnil mahtumist ja Nanoga oli see kindlasti hõlpsam kui mõne suure käruga

IMG_1810

IMG_1812

lamav asend

IMG_1813IMG_1820IMG_1821

IMG_1811

jalatugi all

IMG_1818

IMG_1819

5-punkti turvarihmad

IMG_1814IMG_1815IMG_1816-1IMG_1817

IMG_1824

koos Freerider tõukerattaga

IMG_1809

 

Natuke kõigest

Nii mõnigi postitus ootab oma järge, aga täna mõtlesin, et kirjutan lihtsalt veidi sellest, mis meil viimasel ajal siin päevakorras on olnud – kõigest natuke 🙂

Värskeim sündmus on muidugi see, et mõlemad lapsed on haiged, köhas-nohus. Esialgu tundus, et Jennil asi hammastes, mis viimased nädal aega on talle põrguvalu teinud, aga nüüd on JJ ka köhaga maas (no tegelt jookseb mööda tuba ringi siiski) ja ei teagi, mis see siis päriselt on või ei ole. Teeme auru, määrime hanerasvaga ja loodame parimat. JJ-st on muidugi ses osas ka kahju, et ta niiiii tahaks lasteaeda, aga nüüd ei saa.

Lasteaed on ka muidugi päevakorras jah, paar nädalat tagasi kaalusin juba varianti, et lõpetame ära, positiivne algus oli muutunud nutuks. Algas hommikul nutuga, et ei taha minna, lasteaeda jõudes küll läks üle, kuid enne lõunaund hakkas jälle pihta, nutt ja igasuguse magama jäämise vastu protest, endal silmad pool kinni. Käisime muudkui sellel nutval lapsel järgi ja siis oligi tunne, et milleks, lõpetame ära, sest see poolest päevast hingepõhjani nuuksuva lapse koju toomine ei olnud mingi lahe osa päevast. Otsustasimegi, et ok, anname ühe nädala veel võimaluse asjal muutuda ja kui ei õnnestu, siis teeme vähemalt pausi ja vaatame, mis saab. Aga siis, üle öö, kõik muutus, hommikuti polnud enam nuttu, läks rahulikult koos issiga, olin siis valmis, et ok, lõunapaiku helistatakse, aga ei midagi, siis olin valmis, et pärast und helistatakse (kuna JJ ärkas vahel nuuksudes), aga ikka ei midagi, kuniks Teet läks peale tööd järgi ja sai kuulda, et JJ-l oli tore päev ilma ühegi pisarata.
Olime valmis, et see oli ühekordne vedamine, aga ei – sealt edasi ongi lasteaed olnud tore, nii tore, et kui täna pidi JJ siis köhaga koju jääma, nuttis ta hoopis seepärast.
Eks näis, mis see haiguse paus nüüd siis aias käimisele teeb ja kas teeb.

Lasteaias käib JJ muidu 4 päeva nädalas, ühe päeva oleme jätnud vabaks ja sel päeval käime tavaliselt temaga ratsutamas. See valik tundub, et sai tehtud küll väga õige, sest talle nii meeldib seal. Eriti hea meel on näha, et ta tõesti tahab aidata ka oma poni ettevalmistamises – tuua sadul, harjata, kapju puhastada, nii asjalikult on abiks. Poni seljas teeb ta tunnis päris palju kaasa, aga kuna see on vahetult enne lõunaund (ja see uni on JJ jaoks jätkuvalt olulises rollis), siis tihti läheb nii, et tunni lõpu poole hakkab ta väsima ja ei taha enam kaasa teha. Enamasti me siis lõpetamegi, et meelde jääks ikka positiivne emotsioon. Aga kes on kahelnud, et kas 2-3 aastasega võiks ratsutamise ja hobustega tutvuma minna, siis mina küll soovitan meie kogemuse põhjal.

Jenniga oleme praegu pigem kodused olnud, kuna JJ aiaga harjutamine tähendas, et meie päevakava võis hoobilt muutuda ja oli tarvis pigem kodus stardivalmis olla, siis ei läinud ka kuskile ringi või trenni.
Trenni muidugi teeb see preili meil kodus ka, kui seda nii võib nimetada, temas see ahviaasta annab küll tunda 😀 Ei ole kohta, kuhu ta ei roniks ja ta on päriselt nii kohutavalt osav, et me vahel lihtsalt vaatame ja imestame. Kõndimisest on saanud jooksmine, lemmik on muidugi vennaga koos joosta ja möllata – seega tema nende haiguspäevade üle liiga palju vist ei kurvasta.
Vahepeal oli Jennil täielik kärustreik, mitte ühelgi juhul ei soovinud ta kärusse minna. Lõunauinakud tulid jälle linas või kotis, see pani mind mõtlema, et oleks aeg oma olemas olev kollektsioon välja vahetada, eesmärgiks toekamad linad muretseda. Nii saigi tehtud ja nüüd meil mitu lina mille tihedus ehk gsm 270-320, osad alles nii värsked, et vajavad veel sissetöötamist, aga proovides tundub, et mõte oli õige ja mugavust on jälle juures.
Praegu nohusena on tal ka parem linas magada, sest pikali olles ei lase see nohu just liiga hästi hingata ja ajab ka köhima.

Lapsekandmisega seotult oleme koos Kadriga, kes on muideks sertifitseeritud nõustaja selles vallas, teinud FB lapsekandmise grupis live ülekandeid, kus oleme erineivaid lapsekandmist puudutavaid teemasid ja küsimusi käsitlenud. Eelmisel korral rääkisime rohkem linadest ja tuleval nädalal on plaan teha live, kus juttu rohkem kandekottidest, nii et, keda huvitab ja kes seal grupis veel pole, tulge liituge.
Kodu on meil oma suurepärase valgusega nagu loodud “telestuudioks”, aga kolimise plaani peame siiani, sest tahaks ruumi lastele veidi juurde, seega, kes otsib omale linna parima vaatega kodu, siis meie oma on saadaval (siit näeb kuulutust).

Plaanidest veel nii palju, et jätkame koos sõpradega meie traditsiooniks saanud 3 pere jõulupildistamist. Siiani oleme iga aasta teinud ajutise “stuudio” selleks tarbeks meie koju (sest noh, imeline valgus eks), aga sel korral otsustasime proovida, et kuidas oleks, kui laseks pildid teha hoopis õues, Nii käibki praegu soojade, aga ilusate ja natuke jõuluste outfittide otsimine ja ostmine, ühtteist mul juba lastele olemas ka, loodame nüüd, et sessiooni päeval ilmaga veaks 😀
Eelmisel aastal ma avastasin selle võimaluse viimasel minutil enne jõule, aga sel aastal tean arvestada, et oma jõulukaardid teeme netis Omniva lehel, nii et kel huvi, siis tasub uurida siit (lahe, seal saab kujundada lisaks postkaardile ka oma margi!).

Ja veel kaugemates plaanides mõlgub mõttes kevadine perereis, aga selles osas olen hetkel üsna nõutu, sest valik oleks esimeses hoos jälle Cambrils, kuid hetkel see segadus Kataloonia vs Hispaania osas ei kutsu just pileteid ostma, eks näis, tuleb seda olukorda jälgida ilmselgelt.
Reisimisega seoses ootab oma järge ka Mountain Buggy  ideaalse reisikäru  – Nano, arvustus, loodan selle järgmiseks teieni tuua, sest selle käru puhul pean küll tunnistama, et minu algne skeptilisus on pigem vaimustusega vahetunud, aga sellest siis juba õige pea pikemalt 😉

Siuksed lood ja tegemised meil siis praegu, nüüd siis jälle lastele auru tegema, aga olge te ikka terved ja hoidke end!

IMG_0721

Siis kui ma käisin Minu Väike Maailm poes Kadri juures ja JJ end seal sisse seadis 😀

IMG_0724

Siis kui pere käis trummi ostmas

IMG_1059

Siis kui kollipoisi selga seod ja ütled, et teeme pilti, ole normaalselt

IMG_0852

Siis kui kärus ei magata

FullSizeRender-52

Siis kui teeme linasidumise väljakutset ja õpime lõpuks 31 erinevat sidust (siin mõned näha)

IMG_1291-1

Siis kui uued linad saabusid

IMG_0908

Siis kui fotosessiooni mütsi proovisime

IMG_0924

Siis kui Jenni end Mounutain Buggy Nano reisikärus mugavalt tundis

IMG_1290

Siis kui terveks tahaks saada