Imetamine ja lutipudel

Umbes nädala pärast on meil Teeduga üks üritus, kuhu võiks ja tahaks minna. Õhtusel ajal,  suurema osa ajast Jenni ilmselt magaks, aga vähemalt üks söögikord jääks ka sinna sisse. Ta saab kohe 4-kuuseks ja nii mõnigi on selle aja peale korduvalt lapse juurest  eemal olnud, andnud rinnapiima pudelist või sootuks piimasegu. Tellisin minagi rinnapumba ja lutipudeli, kuid tõrge on sees. Ma ei taha.

Naljakas on mõelda, et kui JJ sündis ja imetmine mulle vastumeelne oli, siis olin nii väga selle poolt, et hakkaksime pudelit andma ja nüüd… 2 aastat hiljem Jenniga ma ei suuda end kuidagi sellises variandis näha, et annan Jennile ÜHE korra pudelist rinnapiima, mu enda oma –  kus tema jaoks ei tohiks olla üldse mingit vahet.
Miks siis? – ega ma otseselt öelda ei oskagi, on selline tohutu vastumeelsus pudeli suhtes nüüd hoopis. Et kui ma suutsin ja sain JJ imetamise ajal oma käigud nii teha, planeerida või ära jätta, et ta ei pidanud midagi muud võtma, siis miks ma nüüd Jenniga teisiti käitun. Et see poleks justkui aus, et kuna ta on nii mõistlik, rahulik, rõõmus ja sulnis beebi, ma siis hoopis kasutan seda ära ja lähen temast eemale.
Ainult rinnapiimast toitumise aega on meil temaga jäänud veel 2 kuud, siis saab ta 6-kuuseks ja alustame lisatoiduga, siis on ka veidi lihtsam see üks eemal oldud toidukord millegi muuga asendada ja siis tundub selleks ka päriselt õige aeg olema.

Päris ausalt, siis tõenäoliselt ei ole Jennil selle ühe korra osas mitte mingit vahet ja ta ei muutu sellest kurvemaks ja kõik on ok. Probleem kui selline ongi minul – ma tunnen, et hetkel on Jenni toitmine meie kahe isiklik asi, see on minu privileeg tema emana, et MINA saan teda toita, see side ja see tunne ongi veidi ebamaine ja neile, kes seda kogenud pole, ka veidi seletamatu. Mul on tunne, et see üks õhtu väljas ei kaalu minu jaoks üle seda imetamise privileegi, mis mulle on antud. Veel lihtsamalt öeldes, ma ei taha, et keegi teine mu last praegu toidaks, ma ei taha, et ta vaataks söömise ajal kellegi teise silmadesse, ma ei taha, et ta saaks kõhu täis kellegi teise süles, mis siis, et minu piimast.
Midagi ratsionaalset selles minu tundes pole, ometigi on see nii tugev, et ei lase mul kerge südamega tegutseda.

Muidugi ei tea ma veel sedagi, et kas mul üldse pumbaga mingit piima tuleks ja samuti ei tea me ju kas Jenni üldsegi soostuks pudelit võtma. See viimane tähendab muidugi veel seda, et enne seda õhtut tuleks talle prooviks vähemalt korra ka lutipudelist süüa anda ja juba saab sellest ÜHEST korrast KAKS ja minu tunne topelt kehvem.

Ehk, siis nüüd, kus ma olen selle mõtte enda jaoks ka lahti kirjutanud, arvan ma, et see käik jääb meil käimata sel korral ja pump jääb karpi koos lutipudeliga. Usun, et see käimata jäänud üritus jääb mul vähem kripeldama kui kogu see emotsionaalne läbielamine, mis selle minekuga hetkel minu jaoks kaasneks.

Võib olla olengi veidi imelik, et nii mõtlen ja tunnen, aga praegu toimetan siiski nii nagu mulle tundub, et meie jaoks parim on.

dsc_1044vkarenharmsphotography

Meie. No kuidas ma lähen sellise nunnu juurest kuhugi?

Advertisements

11 thoughts on “Imetamine ja lutipudel

  1. Minul oli ja on isegi praegu, kui poiss varsti 8kuune, sama tunne. Paar korda proovisime, et mees annab süstlaga, aga see jantimine polnud asja väärt. Rinnapump sai samuti ostetud, aga reaalselt kasutan neid sügavkülmapiimasid praegu ainult talle pudru tegemiseks. Nii et pidasin selle pool aastat kenasti peaagu ainult kodus vastu. 🙂 Tubli oled, õigesti mõtled.

    Liked by 1 person

  2. Sa pole teps mitte ainukene. Mul olid Ellaga samad emotsioonid 🙂 Ma arvan ka, et kui tunned, et tõesti ei taha pudelit proovida ja eelistad koju jääda, siis jäägi. Süümepiinasid tundma ei pea. Jõuad hiljem ringi käia ja tasa teha küll ja küll 🙂

    Liked by 1 person

  3. Kuna mul käis imetamise algus üle kivide ja kändude, siis umbes kaks kuud oli pump paraku mu igapäevane abiline. Aga oiiii, kui rõõmus ma olen, et nii temast kui nibukaitsetest lahti sain. Ainult kolm kuud läkski mõlematest vabanemises! 😉
    Väljapumbatud piima söötmise usaldasin aga sageli oma mehele. Kuna ma vähemalt korra päevas ju nibukaitsega imetasin, siis oli meil see oma side olemas. Ja mulle väga meeldis näha, kuidas side mu mehe ja tütretirtsu vahel just tänu nendele söötmistele tugevnes.

    Nüüd ka mees vahel ütleb, et mine käi kusagi, tuuluta end, aga mul ei ole vajadust. Just nagu sa kirjutad: miks ma peaksin sellise nunnu juurest kusagile minna tahtma. Kord nädalas kui rasedusjärgse võimlemise pärast 1,5-2 tundi eemal olen, siis kohe juba igatsen! Ja vahel kui tirts hommikul eriti kaua põõnab, siis kohe juba ootan kannatamatult, et millal ta ärkab. 😉

    Liked by 1 person

    • Ma selle isa ja lapse vahelise sideme pärast ei muretse, näen, et mõlemal lapsel see väga tugev (eriti hästi oli näha kui issi pidi terve ööpäeva eemal olema).
      Ma olen vahel ikka Teedule naljaga pooleks öelnud, et a vat pumpan välja ja toida ise Jennit, aga täna ma sain aru, et nende sõnade taga pole kaalu 😂 Ma tahangi, et mul ja mu beebil oleks see päris oma asi, mida pole kellelgi teisel. Kade olen selles mõttes 😊

      Like

  4. Ei saa ütlemata jätta – te olete Jenniga nii kenad! Aga lutipudeli teemal – see ei pruugigi üldse õnnestuda. Meie pisipiiga sealt ei söö (pole ehk nii väga näljane olnud kah…). Aga jõulupeol õnnestus mul täitsa ära käia nii, et Ria magas selle aja lihtsalt kodus issi juures maha :).

    Like

    • Aitäh!
      Jah, täiesti võimalik Jenni puhul ka, et ta üldse ei võtakski, aga hetkel tundub, et ma ei taha ka proovida (suurem huvi on küll rinnapumba osas mul endal, et kas sellega õnnestub midagi saada, kuigi vb parem kui ei hakka seda ka mõõtma ja proovima, pärast hakkan stressama, et oi, miks nii vähe 😂).
      Ma usun, et kui meil see üritus oleks paar tundi, siis saaksime ka rahus ära käia, aga kuna kestab kauem ja no niii täpselt tal see enne ööund tankimine seal sees, siis ei hakka stressama.

      Like

  5. Minu beebi ei soostunud uldse lutipudeli poole vaatamagi ja esimesed 5,5 kuud ta ei tahtnud sellest midagi kuulda ehk siis imetasin 100% ja planeerisin oma kaigud nii, et ma ule 2 h eemal poleks (ta on tihe sooja). Nuud kui ta sai 6 kuud vanaks ja lisa saama hakkas ka akitselt pudelit votma. Lihtsalt ule oo. Nuud on hea kui vaja minna kuhugi kauemaks kui 2 h saan sudame rahus minna. Aga olen nous kui suumekad siis parem uritus ara jatta, kaia jouab terve elu, beebi on beebi vaid 12 kuud 🙂

    Liked by 1 person

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s