Kiire lõunasöök

Eile tegin Jennile frikadelli suppi, aga see muidugi lõppes sellega, et ta sõi taldrikust ära viimse kui ühe frikadelli ja ei puutunud mitte midagi muud. Läbi häda saime ikka mõne porgandi ja lillkapsa ampsu ka sisse, aga no kogused ei olnud märkimisväärsed. Seega mõtlesin tasakaaluks täna midagi lihavaba teha.

Meie pere on kõigesööjad ehk et ei jälgi ühtki suunda, peale selle, et ma paraku jah, laktoosi ei talu, kuid see seab piiranguid vaid nii palju, et tavapiimaga ma kohvi juua ei saa.
Lastel siiani mingeid vastunäidustusi millelegi ei ole ja nii on neile kõik pakutav. Samas vahel on pea ideedest tühi või juhtub hoopis see, et teed muudkui oma vanu tuttavaid asju ja vaheldusest või uudsusest jääb puudu. Selleks puhuks meeldib mulle teinekord kokaraamatuid sirvida ja mis beebidesse-lastesse puutub, siis on üks päris inspireeriv raamat see ” Väikelapse Mahetoit. Beebipere kokaraamat”, kust ka tänane kerge lõunasöök pärines.

Kuna Jennile maitseb muna ja maitseb avokaado (oli üks esimesi asju, mis talle meeldis), siis tundus hea variant proovida lõpuks avokaado-munarulle.
Ega sellest lihtsamat retsepti on vist raske välja mõelda ja eriti sobilik on see muidugi ka hommikusöögiks, sest valmib ruttu ega ole keerulisem kui pudru keetmine.

Vaja läks kolme muna, ühte avokaadot, paar supilusikatäit piima, sorts õli, pipart ja ideaalis basiilikut (aga seda meil täna polnud ja sai ka ilma hakkama), ma lisasin ka veidi juustu.
Muna koos piima ja pipraga tuleks lahti kloppida, panna õliga pannile ja lasta küpseda, kui see sisuliselt omlett on valmis, siis tõstad taldrikule jahtuma ning sel ajal teed valmis avokaado püree (küpse avokaado puhul tähendab see lihtsalt sisu välja kaapimist koorest).
Siis määrid selle avokaado jahtunud omletile ja keerad rulli ning lõikad ampsudeks. Pärast jäin mõtlema, et sinna vahele oleks võinud ka viilutatud kirsstomatit näiteks panna, lisab maitset ja veidi värvi.
Igatahes võtab see kõik kokku ehk 10 minutit ja kiire eine ootab söömist.

Jenni jäi rahule.
Aga, kel häid retsepte, mis lastele meeldivad, jagage julgelt.

IMG_1923IMG_1924IMG_1925IMG_1935

Advertisements

Väike ja lahe reisikäru – Mountain Buggy Nano

Veel üsna hiljuti ei arvanud ma super väikestest kärudest eriti mitte midagi, polnud seni tundnud millegi sellise järele vajadust lihtsalt. Nüüd, kus uues autos on istekohti meil viie asemel seitse on selle arvelt pagasiruumi aga vähem kui varem ning imepisike käru ongi enam-vähem ainus mis siis autosse mahub.
Taolisi mikro kärusid tuleb praegu kõigilt brändidelt nagu seeni pärast vihma, kuid Mountain Buggy Nano on turul olnud juba hea mitu aastat ja nautinud paljude perede lemmiku staatust – nüüd, kus saime seda proovida, mõistan miks see nii on.

Me kasutame käru aina vähem, aga vahel on vaja kuskile pikemalt minnes siiski võimalust, et üks lastest saaks ka kärus puhata või lausa pikutada, näiteks viimati Soomes käies oli sellisest minikärust suur abi, aga mõnel päeval on hea haarata see väike  käru ning sellega JJ-le lasteaeda järgi minna (muidugi kui lund ei ole) või hoopis kiire poetuur, kus lapsekandmine ei ole variant kuna tahan näiteks ise midagi selga proovida.
Lennukiga reisides ei ole meil veel õnnestunud Nanot proovida, aga oma mõõtudelt peaks see kokkupandult olema ka käsipagasimõõdus, nii et selle saab ka lennukisalongi kaasa võtta.

IMG_0924

Siis kui Jenni end Mounutain Buggy Nano reisikärus mugavalt tundis

Mõned tehnilised andmed:

  • käru kaal on 5.9kg
  • kandevõime on 20kg
  • iste ei käi päris täislamavasse, kuid seljatoe saab lasta üsna pikali asendisse ning veidi suuremale beebile peaks see täitsa sobilik olema. Istme pikkus on 79cm, lamavas asendis on ka õhutusava võimalik avada
  • istmel saab jalatuge tõsta, mis teeb magamisasendi mugavamaks ja erinevalt mõnest teisest minikärust ei ole sellega tunnet, et laps kärust välja libiseb 😀
  • 5-puntki turvarihmad
  • lükkesanga kõrgus on fikseeritud ca 100cm kõrgusele, sanga küljes on käepael
  • jalgpidur, mis on plätusõbralik
  • rattad on kummi-plastiku segust
  • kokku pannes on olemas kandesang ja õlarihm, kaasas ka kandekott kärule
  • mõõdud kokkupandult 54 x 31 x 51cm
  • lisadena on võimalik osta turvakaar, snäkikandik, turvahälli adapterid ja beebikookon
  • Meil oli lisana kasutuses Mountain Buggy Freerider ehk siis tõukeratas, mille saab kinnitada ka käru taha nagu seisulaua, aga soovi korral saab suurem laps sellega sõita nagu tavalise tõukerattaga. See Freerider sobib ka teistele MB kärudele

Kasutusmugavus

Nano eristub minu meelest mitmest teisest mini kärust oma istme poolest, see, et jalatuge saab tõsta, annab päris palju mugavust juurde, näiteks BJ Touris oli mul pidevalt tunne, et väike Jenni lihtsalt “voolab” sealt välja ning üldse mahtus istuma justkui ainult poole tagumikuga.
Turvarihmasid on lihtne kinnitada ja avanevad need korraga, soovi korral saab kinnitada ka ainult õlerihmad või ainult puusa ümber tulevad rihmad. Kaarvari ei ole just suurim, mida siin mail nähtud, aga tegelikult ajab asja päris kendasti ära. Kuna iste ei käi täislamavasse, siis ei ole ka sellist vajadust, et vari oluliselt suuremalt või madalamalt ette käiks ning laps saab olla päikse eest küll peidus kuid samal ajal ka ringivaadata. Piiluakent kaarvarjul ei ole, otseselt puudust ka ei tunne, käru tagant saab varju vahelt ka piiluda kui väga peaks vaja olema. Ainuke hetk, kui see vari veidi veider mu jaoks on, on siis kui see täiesti eest ära lükata, siis jääb see lükesangast hoides kuidagi ette ja pole parim asetus.
Lükkesang on fikseeritud, ise mõõtes sain 100cm kõrguseks, minu jaoks on piisav, aga väga lühikestel või hoopis väga pikkadel lükkajatel võib olla ebamugav – eks oleneb kuidas keegi on harjunud ka.
Pakikorv ei saagi sellisel kärul eriti mahukas olla, kuid väiksem seljakott või pisut poekraami õnnestub sinna edukalt paigutada – läheneda tasub pakikorvile pigem käru eest küljest.

Ma ütlen ausalt, et seni kuni ma Nano piltidelt vaatasin, olin ma selle suhtes üsna skeptiline – see lihtsalt tundus alati kuidagi eriti veidra kujuga. Reaalsuses pean ma oma sõnu sööma, sest mulle täiega meeldib see omapärane disainijoon ja kuidagi nii äge ja mõnus on seda lükata – nii et ei tea, mis maagia siia sisse on ehitatud 😀
Meil oli kasutuses üleni must Nano, aga on saada ka punase ja sinise katusega ning igal aastal teeb Mountain Buggy ka erikollektsiooni, kus on varju peal kujutatud selle aasta hiina kalendri looma – juba on näha ka 2018. aasta varjusid ja need on siis koertega (tasub järgi vaadata, sest see näeb tõesti lahe välja).

Kel huvi ja vajadus mõnusa pisikese reisikäru järele, siis novembris on Babyshop.ee-s ka sellele kärule tore pakkumine, nimelt saab Nano ostuga kaasa ka reisimiseks (aga miks mitte ka kodus) sobiliku söögitooli POD. Pakkumist vaata siit.

IMG_1831-1IMG_1836

IMG_1837

Ka poes kitsastest riiulivahedest saab Nanoga kergelt läbi

IMG_1834

Trammis, katsetasime ka tipptunnil mahtumist ja Nanoga oli see kindlasti hõlpsam kui mõne suure käruga

IMG_1810

IMG_1812

lamav asend

IMG_1813IMG_1820IMG_1821

IMG_1811

jalatugi all

IMG_1818

IMG_1819

5-punkti turvarihmad

IMG_1814IMG_1815IMG_1816-1IMG_1817

IMG_1824

koos Freerider tõukerattaga

IMG_1809

 

Natuke kõigest

Nii mõnigi postitus ootab oma järge, aga täna mõtlesin, et kirjutan lihtsalt veidi sellest, mis meil viimasel ajal siin päevakorras on olnud – kõigest natuke 🙂

Värskeim sündmus on muidugi see, et mõlemad lapsed on haiged, köhas-nohus. Esialgu tundus, et Jennil asi hammastes, mis viimased nädal aega on talle põrguvalu teinud, aga nüüd on JJ ka köhaga maas (no tegelt jookseb mööda tuba ringi siiski) ja ei teagi, mis see siis päriselt on või ei ole. Teeme auru, määrime hanerasvaga ja loodame parimat. JJ-st on muidugi ses osas ka kahju, et ta niiiii tahaks lasteaeda, aga nüüd ei saa.

Lasteaed on ka muidugi päevakorras jah, paar nädalat tagasi kaalusin juba varianti, et lõpetame ära, positiivne algus oli muutunud nutuks. Algas hommikul nutuga, et ei taha minna, lasteaeda jõudes küll läks üle, kuid enne lõunaund hakkas jälle pihta, nutt ja igasuguse magama jäämise vastu protest, endal silmad pool kinni. Käisime muudkui sellel nutval lapsel järgi ja siis oligi tunne, et milleks, lõpetame ära, sest see poolest päevast hingepõhjani nuuksuva lapse koju toomine ei olnud mingi lahe osa päevast. Otsustasimegi, et ok, anname ühe nädala veel võimaluse asjal muutuda ja kui ei õnnestu, siis teeme vähemalt pausi ja vaatame, mis saab. Aga siis, üle öö, kõik muutus, hommikuti polnud enam nuttu, läks rahulikult koos issiga, olin siis valmis, et ok, lõunapaiku helistatakse, aga ei midagi, siis olin valmis, et pärast und helistatakse (kuna JJ ärkas vahel nuuksudes), aga ikka ei midagi, kuniks Teet läks peale tööd järgi ja sai kuulda, et JJ-l oli tore päev ilma ühegi pisarata.
Olime valmis, et see oli ühekordne vedamine, aga ei – sealt edasi ongi lasteaed olnud tore, nii tore, et kui täna pidi JJ siis köhaga koju jääma, nuttis ta hoopis seepärast.
Eks näis, mis see haiguse paus nüüd siis aias käimisele teeb ja kas teeb.

Lasteaias käib JJ muidu 4 päeva nädalas, ühe päeva oleme jätnud vabaks ja sel päeval käime tavaliselt temaga ratsutamas. See valik tundub, et sai tehtud küll väga õige, sest talle nii meeldib seal. Eriti hea meel on näha, et ta tõesti tahab aidata ka oma poni ettevalmistamises – tuua sadul, harjata, kapju puhastada, nii asjalikult on abiks. Poni seljas teeb ta tunnis päris palju kaasa, aga kuna see on vahetult enne lõunaund (ja see uni on JJ jaoks jätkuvalt olulises rollis), siis tihti läheb nii, et tunni lõpu poole hakkab ta väsima ja ei taha enam kaasa teha. Enamasti me siis lõpetamegi, et meelde jääks ikka positiivne emotsioon. Aga kes on kahelnud, et kas 2-3 aastasega võiks ratsutamise ja hobustega tutvuma minna, siis mina küll soovitan meie kogemuse põhjal.

Jenniga oleme praegu pigem kodused olnud, kuna JJ aiaga harjutamine tähendas, et meie päevakava võis hoobilt muutuda ja oli tarvis pigem kodus stardivalmis olla, siis ei läinud ka kuskile ringi või trenni.
Trenni muidugi teeb see preili meil kodus ka, kui seda nii võib nimetada, temas see ahviaasta annab küll tunda 😀 Ei ole kohta, kuhu ta ei roniks ja ta on päriselt nii kohutavalt osav, et me vahel lihtsalt vaatame ja imestame. Kõndimisest on saanud jooksmine, lemmik on muidugi vennaga koos joosta ja möllata – seega tema nende haiguspäevade üle liiga palju vist ei kurvasta.
Vahepeal oli Jennil täielik kärustreik, mitte ühelgi juhul ei soovinud ta kärusse minna. Lõunauinakud tulid jälle linas või kotis, see pani mind mõtlema, et oleks aeg oma olemas olev kollektsioon välja vahetada, eesmärgiks toekamad linad muretseda. Nii saigi tehtud ja nüüd meil mitu lina mille tihedus ehk gsm 270-320, osad alles nii värsked, et vajavad veel sissetöötamist, aga proovides tundub, et mõte oli õige ja mugavust on jälle juures.
Praegu nohusena on tal ka parem linas magada, sest pikali olles ei lase see nohu just liiga hästi hingata ja ajab ka köhima.

Lapsekandmisega seotult oleme koos Kadriga, kes on muideks sertifitseeritud nõustaja selles vallas, teinud FB lapsekandmise grupis live ülekandeid, kus oleme erineivaid lapsekandmist puudutavaid teemasid ja küsimusi käsitlenud. Eelmisel korral rääkisime rohkem linadest ja tuleval nädalal on plaan teha live, kus juttu rohkem kandekottidest, nii et, keda huvitab ja kes seal grupis veel pole, tulge liituge.
Kodu on meil oma suurepärase valgusega nagu loodud “telestuudioks”, aga kolimise plaani peame siiani, sest tahaks ruumi lastele veidi juurde, seega, kes otsib omale linna parima vaatega kodu, siis meie oma on saadaval (siit näeb kuulutust).

Plaanidest veel nii palju, et jätkame koos sõpradega meie traditsiooniks saanud 3 pere jõulupildistamist. Siiani oleme iga aasta teinud ajutise “stuudio” selleks tarbeks meie koju (sest noh, imeline valgus eks), aga sel korral otsustasime proovida, et kuidas oleks, kui laseks pildid teha hoopis õues, Nii käibki praegu soojade, aga ilusate ja natuke jõuluste outfittide otsimine ja ostmine, ühtteist mul juba lastele olemas ka, loodame nüüd, et sessiooni päeval ilmaga veaks 😀
Eelmisel aastal ma avastasin selle võimaluse viimasel minutil enne jõule, aga sel aastal tean arvestada, et oma jõulukaardid teeme netis Omniva lehel, nii et kel huvi, siis tasub uurida siit (lahe, seal saab kujundada lisaks postkaardile ka oma margi!).

Ja veel kaugemates plaanides mõlgub mõttes kevadine perereis, aga selles osas olen hetkel üsna nõutu, sest valik oleks esimeses hoos jälle Cambrils, kuid hetkel see segadus Kataloonia vs Hispaania osas ei kutsu just pileteid ostma, eks näis, tuleb seda olukorda jälgida ilmselgelt.
Reisimisega seoses ootab oma järge ka Mountain Buggy  ideaalse reisikäru  – Nano, arvustus, loodan selle järgmiseks teieni tuua, sest selle käru puhul pean küll tunnistama, et minu algne skeptilisus on pigem vaimustusega vahetunud, aga sellest siis juba õige pea pikemalt 😉

Siuksed lood ja tegemised meil siis praegu, nüüd siis jälle lastele auru tegema, aga olge te ikka terved ja hoidke end!

IMG_0721

Siis kui ma käisin Minu Väike Maailm poes Kadri juures ja JJ end seal sisse seadis 😀

IMG_0724

Siis kui pere käis trummi ostmas

IMG_1059

Siis kui kollipoisi selga seod ja ütled, et teeme pilti, ole normaalselt

IMG_0852

Siis kui kärus ei magata

FullSizeRender-52

Siis kui teeme linasidumise väljakutset ja õpime lõpuks 31 erinevat sidust (siin mõned näha)

IMG_1291-1

Siis kui uued linad saabusid

IMG_0908

Siis kui fotosessiooni mütsi proovisime

IMG_0924

Siis kui Jenni end Mounutain Buggy Nano reisikärus mugavalt tundis

IMG_1290

Siis kui terveks tahaks saada

Testisime kahe lapse käru – Mountain Buggy Duet

Veel alles hiljuti ei olnud Mountain Buggy kärudega Eestis võimalik üldse tutvust teha ja see oli ka üks põhjuseid, miks see varasemalt on meie valikutest välja jäänud. Nii oli mul suur-suur rõõm kuulda, et MB on nüüdsest Eestis täiesti esindatud ning koostöös Babyshop.ee-ga proovisime selle kõige kitsama kõrvuti istmetega Mountain Buggy Dueti nüüd ära. Kes lõpuni ei malda lugeda, siis etteruttavalt võin öelda, et tegemist on väga vinge käruga, mida tasub kindlasti oma valikutes kaaluda.

IMG_0560

Mountain Buggy kärud on kõik sellise veidi sportliku joonega, kuid värvid ja kangad lisavad “igapäevasust” ja võiksid sobida ka neile, kes lisaks funktsionaalsusele peavad oluliseks ka käru välimust. MB Dueti suureks plussiks on kindlasti ka võimalus kasutada seda nii ühe lapse käruna, kaksikute kui ka kahe eri vanuses lapse käruna – kõigis variantides on käru ikka sama lai ehk vaid 65cm! See on täiesti uskumatu, kui väike saab olla kõrvuti istmetega käru ning kui mõnus on sellega käia ka kõige kitsamate vahekäikudega poodides, ühistranspordis või kortermaja ustest.
Aga vaatamegi tehnilist infot siis lähemalt:

  • käru kaal kahe istmega 14.7kg, ühe istme ja pakikorviga 15.1kg
  • istmete kaalupiirang on 18kg istme kohta
  • mõõdud lahtiselt: 114cm (L) x 65cm (W)
    mõõdud kokkupandult: 89cm (H) x 65cm (W) x 32cm (D)
  • tavalised istmed on ainult NSS (nägu sõidu suunas), aga “family pack” komplektis olev iste on võimalik panna ka SSS – kuni 15kg lapsega
  • kasutada saab nii kahe korvi kui kahe istmega, lisaks ka turvahällidega
  • võimalik on kasutada ka ühe lapse käruna ja kõrvale teise istme asemele panna lisa korv asjade hoiustamiseks – väga praktline poeskäikudeks
  • istmed käivad täislamavasse asendisse, siiani vist kõige lamavam asend, mida olen näinud, magamisosa pikkuseks on ca 85cm, istmete laius on 30cm, kalde muutmine käib nöörisüsteemist
  • istmetel on ka jalatoed, mida saab väiksematel lastel magamise ajaks tõsta, muul ajal saab toe istme alla lükata ja siis saab suurem laps mugavalt jalad alumisele toele panna (jalaruumi on nii istudes väga pikalt)
  • istmetel on 5 punkti turvarihmad, kus iga rihm käib eraldi kinni, aga avanevad ühe nupule vajutusega
  • kärul on üle mõlema istme üks pikk turvakaar, mis avaneb liigendiga ehk, et saab avada ka ainult ühelt küljelt
  • kaarvarjud on pigem keskmise pikkusega, koos nn päikese nokaga, mõlemal varjul on peal piiluaken, mis kinnitub magnetitega ja hääletult.
  • Duetil on kaks pidurit – klassikaline jalgpidur ja lisaks lükkesanga küljes lingina käsi pidur (vasakul pool)
  • lükkesang on liigendiga ja saab panna mitmesse asendisse ja kõrgusesse
  • käru all on suur pakikorv, kuhu on hea asju panna nii tagant kui ka külgedelt (eriti, kui istmed lamavas asendis), lisaks on tagumisel küljel pakikorvi küljes kaks lukuga taskut ning välimistel külgedel avatud venivad taskud
  • rattad on õhkkummid, vedrustust kui sellist ei ole, aga tänu õhkkummidele saab sõidu kindlasti pehmemaks kui nt täiskummidega, kõigi rataste läbimõõt on ca 25cm
  • kokku käib väga kergelt, istme all on nupp, kuhu vajutada ning seal olevat toru keerata ja käru ongi koos – vaja ei lähe mingit jõudu, mis on kindlasti suur pluss
  • Soovitan vaadata ka Mountain Buggy lehel olevaid videosid, Dueti funktsioonide kohta

Sõidumugavus ja kasutajakogemus

Kasutasime Dueti Jenni ja JJ-ga, kes on vastavalt 1a1k (ca 9kg) ja 2a9k (ca 13kg), mõlemad mahuvad kärusse kenasti, JJ oma ca 92cm pikkusega veel jalgu alla toe peale päris lõpuni ei ulatunud toetama, seega seal on veel ka kasvuruumi. Jenni sai aga istmel täispikkuses edukalt magada.
Praegu on nad sellises faasis, kus tahavad omavahel palju suhelda, selleks on Duet muidugi täiesti suurepärane, sest istmed on hästi koos ja lastel on seal hea omavahel asju ajada, seda oli kohe näha, et nad nautisid sellist sõitu väga ja kui üks neist magas, siis on iste jälle hoopis täitsa peidus ja erladi, et ärkvel olev õde või vend ei sega kuidagi teise und.
Seda sõitu naudivad tegelikult vanemad ka, sest lükata on kerge, manööverdada lihtne, kuhugi mahtumise pärast väga muretsema ei pea. Ühe käega pargi teel käru lükata ja teisega kohvi juua pole mingi probleem 😀
Minu jaoks on lükkesangal asetsev käsipidur täiesti imeline lisa, ma mäletan hästi eelmist talve, kus paarist väga järsust kohast üritasin kahe lapse käruga alla minna, oli libe, käru koos lastega päris raske ja kõik sõltus sellest, et kui kõvasti ma suudan käru kinni hoida, et me sealt kõik koos eiteakuhu ei libiseks. Nüüd proovisin kohe mitme kallaku peal ja no super lihtsalt, õrnalt vajutad pidurit ja ei pea mingit jõudu rakendama ning kõik on ohutu, lisamugavus on ka käe ümber käiv pael, mis mu joaks juba täielik must have kärude juures.
Eriti tahaks ma välja tuua ka käru kangaste pehmust, materjal on lapse vastas nii meeldiv, et ei vaja mingit lisakatet vms, pluss on ka see, et kangad ei sahise-kahise, mis võiks näiteks kõrval istmes magava väikse õe üles äratada.

Vedrustus ei ole selle mudeli juures märkimisväärne, samas sõitu pehmendavad 4 õhkkummi diameetriga 25cm ning meie sõidetud Tallinna auklikud tänavad ja pargiteed said kõik läbitud sujuvalt ja meeldivalt, suure killustiku peale ma seda igapäevaseks kasutuseks pigem ei valiks.
Ta on ideaalne linnas elavale perele, kes hindab seda, et käruga igale poole mahub liikuma ning kelle maastikulembus on rohkem pühapäevaste väljasõitude näol avalduv. Kaasa võtmiseks ja autos transportimiseks on Duet hästi lihtsasti kokku pandav – Teet oli sellest süsteemist lausa vaimustuses, päris teistmoodi, aga hästi lihtne. Ma alguses veidi pelgasin, et kas peab siis käru kuidagi jõuga hoidma vms, aga vastupidi, 0 jõudu ja põhimõtteliselt ühe käega ka tehtav. Istmed jäävad välja poole ehk siis nö peale poole kärule. Lihtsusest rääkides on mugavalt lahendatud ka esimeste rataste fikseerimine, mis käib mõlema ratta peal asuvast klõpsust, porisel ajal võimalik teha ka näiteks jalaga.

Kevadel Hispaanias reisil käies nägime MB Duet mudeleid päris paljudel peredel just reisikärudena ja nüüd seda ise proovides, ma täitsa mõistan miks – nii mõnusalt universaalne, kompaktne ja mahutab ilmselt kõik vajaliku nii päevaks rannas kui ka päevaks linnatänavatel. Täna reisile kahe lapse käru valides, oleks Duet päris reaalne valik, paraku tundub mulle, et meie kahe lapse koos kärutamise päevad hakkavad läbi saama ja kevadel reisile sellist vajadust ei tule.
Samas, kui peaks veel kord meie perre mõni beebi saabuma, siis kaaluksin taas Mountain Buggy Dueti, just tema väiksuse ja kasutusmugavuse pärast. Meil veel ka sellist vajadust näha ei ole, aga kel on, siis oktoobri lõpuni on babyshop.ee lehel väga hea pakkumine MB Duet+family pack komplektile, mis teeb käru sobilikuks nii ühele, kui ka kahele eri vanuses lapsele, nii et tasub uurida. Omale meeldiva saab valida nelja värvi seast ja tore on see, et istmel kohe kaasas olevad kaarvarjuga samas toonis istmepehmendused on kahepoolsed ja nii saab lihtsalt välimust vahetada.

IMG_0758

IMG_0768

magnetiga piiluaken

IMG_0769

IMG_0764

liigendiga avatav turvakaar

IMG_0767

kahepoolne istmepehmendus

IMG_0766

5-punkti turvarihmad

IMG_0762

tagumisel istmel jalatugi kasutses, esimesel istme alla lükatud

IMG_0780

lamavas asendis istmed eest

IMG_0777

lamavas astmes istmed

IMG_0772

istmete kalde muutmine nööridest

IMG_0771

lükkesangal käsipidur

IMG_0774

mahukas pakikorv

IMG_0763

istme all nupp ja toru, millest käru kokku läheb

IMG_0781

kokku pandult

IMG_0499

trammis

IMG_0502

IMG_0512

väsind vend ja mitte nii väsinud õde

IMG_0538

Lapsekandmine: LennyLamb parka

Ilmad on juba mõnda aega jahedad või noh, sel aastal ongi ühtlaselt jahedad olnud, aga nüüd on see aeg, kus paljud lapsekandjad mõtlevad, kuidas kõige mugavamalt ja soojemalt õues käidud saaks. Eks neid variante on erinevaid ja saab hakkama ka ilma spetsiaalsete asjadeta, kuid ma otsustasin sel aastal proovida lapsekandmise jopet ning pärast pikka kaalumist tellisin selle LennyLambilt.

Mul olid valikus Mamalia villane mantel, Angel-Wings parka ja see sama LennyLamb – mu jaoks oli oluline, et lisaks praktilisusele näeks see jope või mantel ka niisama kena välja ning sobituks mu üldise riietusstiiliga. Populaarne valik on ka Liliputi jope, kuid selle värvid koos mustriliste taskutega mind ei kõnetanud, veel tellitakse üsna soodsalt jopesid ühelt vene saidilt. Funktsionaalsuselt on need valikud kõik väga sarnased, saab last kanda nii kõhul kui seljas (neil vene omadel seljas ei saa), aga välimuselt üpris erinevad. LL parka tundus olevat kõige rohkem minu maitsele ning seda nüüd kasutades ei ole ma pidanud oma valikus pettuma.

Mulle meeldib, et see parka on sellisest riidesest materjalist, ma igapäevaselt ei tahaks väga näiteks softshell jopega käia ja paljud need spets joped just sellest on. Paduvihma see LL parka ilmselt ära ei kannata, aga väikse sabina peab ilusti kinni. Vooder on fliisist ja mulle see sobib hästi.
Palju küsitakse, et kas see on mõeldud kevad-sügiseks või talveks – sellele on tegelikult raske vastata, sest inimesed on erinevad ja sellega seoses ka nende soojalembus või külmataluvus. Ma saan öelda, kuidas mina seda kasutada plaanin. Hetkel käin sellega nii, et all on vaid t-särk või õhuke pluus, kui läheb külmemaks, siis saab panna juurde teise soojema kihi, aga väga üle ei ole mõtet pingutada, sest kui laps on koos minuga jope sees, siis meie kahe kehad koos soojendavad juba seda olemist päris märkimisväärselt. Seega, kui ilmad on talvel seal -10C ringis, siis saan ma hakkama, sellest külmemaga tuleb kihte kas rohkem panna või pigem mitte õue tuiama minna. Arvestama peab ka sellega, et last kandes ja liikudes hakkab soojem kui ilma lapseta, seega niisama talvejopeks ma seda ei võtaks, lapsekandmiseks aga ideaalne.

See LennyLambi parka on kantav mitmet moodi: tavalise jopena, last kõhul kandes, last seljal kandes, tandemkandmisel ja ka rasedana. Kaasas on kaks vaheosa, mis käivad siis õhule ja seljale, ning üks kapuuts, mida lapsele pähe panna. Seljal on topelt riie selleks puhuks kui last seljas kanda ja muidu külm sealt avast sisse võiks lipsata, muul ajal on see ava magnetitega kinni. Kuna keskosa on kummiga ja selle saab päris laiaks teha, siis väiksematel rasedatel pole kõhuga kandmise ajal tõenäoliselt isegi lisasiilu vaja kasutada.
Jopel saab omale parajaks timmida keskosa, kapuutsi, varrukate otsade laiust, samuti vaheosade laiust.
Värve on kolm – tumesinine, must ja khaki. Ma ostsin esialgu tumesinise ja kuigi ma olin sellega rahul, siis jäi see khaki toon kripeldama ning otsustasin ära vahetada ja olen nüüd veel rohkem rahul, sest see on ikka rohkem minu värv kuidagi. Minul on kapuutside sisud nende nö standrad mustriga ruudulised, aga saab tellida ka sellest erineva sisuga, need valikud on näha LL kodulehel parkade juures.
Selle jope juures on äge ka see, et tegemist on unisex mudeliga, kui keskelt need kummid järele lasta ja lõige sirgemaks sellega teha, siis sobib see suurepäraselt ka meestele kandmiseks.
Suurused on alates XS-6XL, seega peaks kõik omale sobiva leidma. Numbrit valides soovitan võtta LL mõõdutabel ja võrrelda nende parkade mõõte oma olemas oleva paraja parka/jope mõõtudega. Lapsekandmise jope ei pea olema tava jopest suurem, kuna vajalikku lisaruumi annavadki need vaheosad (piltidel on mul seljas suurus xs).

Veel meeldib mulle selle parka juures, et sel on väga palju taskuid, kokku lausa 7, kuhu on hea kõik vajalik ära paigutada, et tegelikult mingit väiksemat kotti polegi tarvis väga kaasas kanda 😀
Ainsa miinusena mainiksin seda, et kapuuts ei käi ära, mida ehk tahaks siis ära võtta, kui laps seljas on, samas saab selle kokku rullida ja see ei jää lapsele ette.

Hind on ca 180€ ja tellida saab linalaps.ee või lennylamb.com 

IMG_0188

FullSizeRender-49FullSizeRender-50

FullSizeRender-51

tavalise jopena

IMG_02j57

Rahvusvaheline lapsekandmisnädal ja eilne expo

Kes veel ei tea, siis eilsega algas rahvusvaheline lapsekandmisnädal ja sellega seoses toimub üle maailma igasuguseid lahedaid temaatilisi üritusi. Ka meie siin Eestis otsustasime miskit korraldada ja nii toimuski üli vahva “Linafännide expo”, millest saadud positiivsed emotsioonid ei taha veel tänagi vaibuda.

See expo mõte tuli mõnda aega tagasi, kui vaatasin, et meil on päris äge fännikogukond tekkinud, kellel on lihtsalt maru lahedad linade-kottide kollektsioonid, aga mida keegi teine mujal kui piltidel või üksteisel külas käies ei näe. Lisaks tundus, et oleks vaja ühte sellist kohta-kokkusaamist, kus juba kogemustega lapsekandjad saaks neid jagada nendega, kes alles lapsekandmisega alustamas ja esimesi valikuid tegemas.
Ja nii sündiski plaan, et teeme “expo” ja toome oma kogud teistele näitamiseks ja proovimiseks.

Eks oli korra hirm hinges, et äkki kedagi ei huvita ja oleme seal omakeskis, aga tegelikult oleks meil fännidel ka siis väga tore olnud, kuid see hirm oli asjatu. Rahvast tuli ikka täiesti üle ootuste palju, oli neid, kes tulid oma väikelastega, neid, kel beebid vaid mõnenädalased ja needki, kel beebi alles kõhus.
Vaadati linasid, kes said need proovisid – nii mõnigi elus esimest korda ja kes soovis, sai ka ostu sooritada või minna koju kindlama teadmisega, et milline kandmisvahend nende perre tuleb soetada.
Meie sertifitseeritud lapsekandmisnõustaja Kadri juurde oli lausa järjekord neist, kes soovisid juhendamist, aga tundus, et paljud said oma nõu ja proovimised tehtud ka lihtsalt teiste lapsekandjate abiga.

Aeg eile seal lendas, ma plaanisin kohe alguses, et tunnikese näitan ja jutustan ja siis lähen omale kohvi otsima, kui siis korraks sain mahti kella vaadata, et kas nüüd oleks paras hetk turgutust ostma minna, pidin üllatusest pikali kukkuma – kell oli saanud juba 14.00 ja meil vaid tunnike hoopis jäänud kogu üritust pidada. Ma tõesti ei tea, kuidas need neli tundi seal nõnda kadusid, aga no pidevalt oli nii palju tegemist ja nii tore, et nii oleks see võinud vist veel pool päeva edasi kesta. Samas, kui lõpuks asjad kokku pakkisime, siis oli selline tunne nagu oleks kuskilt maratonilt tulnud, väsimus, rõõm, rahulolu ja soov kuskil natuke pikutada ja puhata sellest hästi intensiivsest suhtlemisest 🙂

Ma tõesti loodan, et sellisest kohtumisest oli kasu ja kuna juba on olnud kuulda soovi, et midagi taolist võiks veel toimuda, siis ehk õnnestub kevadel taas expo teha ja ehk siis veel paremalt, mugavamalt ja suuremalt.

Aitäh kõigile osalejatele, aga kindlasti hoidke silm peal Lapsekandmise FB grupis, sest sellega ei ole lapsekandmisnädala üritused läbi ja näiteks laupäeval ootab ees midagi eriti lahedat ning lõbusat, kuhu kõik Tallinas olevad lapsekandjad on väga-väga oodatud (info selle kohta samuti grupis).

Mõnusat lapsekandmist kõigile!

IMG_9963

Kuna pilti teha polnud tegelikult mul eriti mahti, siis panin kokku paar klõpsu, mis üsna alguses said tehtud, lisaks Villapaist Iti tehtud pilt minust mu nurgakeses. Ja nagu piltidelt näha, meil oli lõbus, isegi tantsida sai! (ps mul on seljal nukk ja mitte päris beebi :D) 

Maitseme: Organix snäkid

Kuna me käime ikka suht palju ringi, siis kuluvad hästi ära kaasa pakitud snäkid, et lapsed ikka rõõmsalt vastu peaks. Ja mis seal salata, vahel on kodus ka hea väike valmis vahepala anda. Proovinud oleme igasuguseid beebidele mõledud näkse, aga Organixi omad on vist siiani enim meeldinud ja seda rõõmsamad olime, et Estgenic.ee pakkus võimalust uusi maitseid proovida.

FullSizeRender-48

Poelettidel on suurim valik mu meelest igasuguseid mini riisigalette, mis on küll toredad, aga mis millegi pärast mu laste lemmikud päriselt ei ole. Seepärast oli väga põnev proovida hoopis nö soolaseid snäkke, mis maisist tehtud. Nagu ma ka kahtlustasin olid need JJ ja Jenni kohesed lemmikud – ei ole liiga maitsekad või kuidagi päriselt soolased, aga samas ei ole ka maitsetud. Ja valik on ka päris lai. Ainuke asi, mis nende maisikõrbinatega kaasneb on teatav pudisemine, eriti porgandimaitselistega, aga noh, see vist suures osas ka natuke paratamatu 😀 Kui neist mõnda maitset eriti esile tõsta, siis need “tomativiilud” on  maitsvad ja näevad ägedad välja, mis on mu meelest toidu puhul oluline, sest lapsed söövad ju silmadega 🙂

IMG_9174-1

 

Erinevate maitsetega riisisnäkid ei olnud küll ehk kõige lemmikumad, aga näiteks õuna-kaneeli ja marjamaitselised galetid läksid neist kõige parema hooga (olid ka minu lemmikud 😀 ).
Lisaks proovisime kahte sorti batoone, porgandi-müsli ja puuvilja batoonid õuna ning datliga, viimaseid kiidan eriti kuna praktiliselt ei pudise ja on head väiksed, neid kaaluksin ka lasteaeda sünnipäeval nö kommi asemele viimiseks. Iga batoon on eraldi pakendatud, mis teeb igaks juhuks kaasas kandmise maru mugavaks ja ei pea eraldi mingit karpi või kotikest kasutama.

IMG_9191

 

Hitiks olid ka vaarika-õuna kommid, mille juures kiidan seda, et pakk on mõnusalt väike ja korraga ei ole silmapiiril hunnikut “komme” 😉 maitsesid need mõlemale,  sest läksid nii ruttu, et mina nende proovimiseni ei jõudnudki.

IMG_9260-1

Päris toredad olid ka rõngastena beebiküpsised, vanilje ja maasika maitsega, miks mitte mõnel mängukohtingul pakkuda või hea lihtne oma snäkitopsis kaasas hoida.

See kaasa võtmise asi on ehk koht, mida võiks tootja kuidagi arendada, sest enamasti on seda sorti näksid ju ikka kuskil kodust väljas vajalikud ja siis oleks vägagi abiks taassuletav pakend. Selle puudumisel ma pigem panen need palad siis suletavasse karpi või topsi, millega hea kotti pista.

Ma ei arva, et neid snäkke peaks nüüd igapäevaselt tarbima või nendega päris porgandikange asendama, aga mu meelest on need täitsa tore  ja mahe! alternatiiv ning eriti hea just kodust väljas toimetades.
Aga, et me siin üksi ei näksiks, siis tänasest pühapäevani kehtib estgenic.ee  lehelt tellides sooduskood “lucky13”, millega saab -10% soodustust ja seda ka juba allahinnatud pakkumistele.

Head maiustamist!